Ravimifirmadelt koolitusreisideks toetust saavate arstide eetika kahtluse alla seadnud ajakirjanik külvas põhjendamatult usaldamatust arstide vastu, leiab Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Diana Ingerainen.
"Arstidena me otsime alati põhjust - et mis on selle või selle sündmuse, terviseseisundi põhjus. Nüüd ka jälle tekib küsimus, miks ikkagi uuritakse arstide rahakotis, tegemistes, käimistes, miks ikkagi mu patsiendid küsivad minu käest, et millal ma kuhu sõidan," rääkis Diana Ingerainen intervjuus ETV hommikusaatele "Terevisioon". Tema sõnul finantseerivad ravimifirmad arstide koolitusreise kõikjal maailmas.
Ingeraineni arvates oleks Äripäeva ajakirjanik Kadri Jakobson pidanud uurima, kas tema arstina on pärast Amsterdami reisi kirjutanud välja rohkem seda toetanud ravimifirma tooted, sest tema sõnul on andmed kõigi väljakirjutatud ravimite kohta kättesaadavad ning ta kinnitas, et arstide valikut toetused ei mõjuta.
Eelmisel nädala kirjutas Äripäev, et üha eksootilisemad sihtkohad, kallimad reisid, ohtralt tasuta alkoholi ja sissemagatud ettekanded – see on piinlik tõde ravimifirmade poolt kinni makstud korruptsioonimaigulistest arstide koolitusreisidest. Ravimiametile esitatud ravimifirmade reklaamiaruannetest selgub, et koolitusreisideks on makstud mullu enam kui miljon eurot ehk üle 16,5 miljoni krooni. Et toetusi on makstud rohkem kui 1200 korral tähendab see, et laias laastus käib ravimifirmade kulul eksootilistes riikides koolitusreisidel ligi neljandik Eesti arstidest.
Ravimifirmade makstavad arstide koolitusreisid tekitavad kahtlusi arsti sõltumatuse osas. Tänu oma positsioonile saab arst patsienti mõjutada ning viimane ei pruugi teadagi, et arstikabinetis võib tema vastas istuda valges kitlis müügimees. Teisalt on ravimifirmade kulul erinevaid hüvesid nautinud arstidel keeruline veenda avalikkust, et nad on oma otsustes vabad ning ei lase end ravimifirmadest mõjutada.
Seotud lood
Ravimifirmadest on enim arstide koolitusreisideks kulutanud GSK, koolitusreisidel mullu kõige enam käinud arsti kulud olid üle 200 000 krooni.
Tänase Äripäeva kaanelugu räägib arstidest, kes istuvad korraga kahel toolil ehk on ka lisaks arstiametile ravimifirma palgal.
Ehkki ükski arst pole avalikult tunnistanud, et ravimifirma poolt kinni makstud eksootikareis oleks mõjutanud teda raviotsustes ning ravimite väljakirjutamisel, on ka vastupidist raske väita.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”