Rahapuuga Levina hakkab Arcoga kortermaju istutama

Koosolekuruumi uksel nad seisavadki – Arco Vara nõukogu esimees Richard Tomingas ja elegantses mustas riietuses Levina. Ei saa jätta märkamata, et Levina käepigistus on märksa tugevam kui keskmisel Eesti mehel. Üks Levina kohtuasjadega kokku puutunud mees rääkis suvel, et ka ülekantud tähenduses on Levina tugeva käega naisettevõtja.

Nüüd istub Levina koos Tomingaga koosoleku laua taga. Tomingas pakatab mingisugusest seletamatust ja segadusse ajavast energiast. Levina on rahulik. Ta vaatab suurte ja tähelepanelike silmadega, käed risti rinnal.

Kui kaua te Richardiga üksteist tunnete?Tomingas: Möödunud suvest.Levina: Da. Kuidas täpsemalt kohtusite?Tomingas: Tark raha leiab alati head projektid. See pole praegu oluline, kes meid konkreetselt kokku viis. Temal on soov investeerida headesse ja väga headesse projektidesse ja meil oli huvi raha leida. Natalia, räägi palun, kuidas Eestisse sattusid.Levina: Meie perekonnal on palju sõpru Eestis ja olen siin tihti käinud. Hiljem ostis minu isa osaluse firmas Grove Invest ja hakkasin nende projektidega siin tööle. See oli kolm aastat tagasi. (Grove Invest rajab kortermaju Lutheri kvartalis ning ehitas Kohilasse vineeritehase. Ettevõttel on viis osanikku. 41% ehk suurim osa kuulub Natalia isale Pjotr Levinile ja 34% Pjotr Sedinile – toim.). Miks ikkagi Eesti?Levina: No meil on projektid Lätis, Hispaanias ja Venemaal. Nägin Eestis häid võimalusi. Miks mitte, kui on võimalus. Kas te teate, et Venemaal on näitleja, kelle nimi on samuti Natalia Levina?Levina: Ei tea. Pole kuulnud. Su isa Pjotr Levin on miljonär ja tal on Venemaal viinafirma Russki Alkogol üks asutajatest. On see tõsi?Levina: Jah. Aga ma ei tea, kas ta on miljonär. Ma ei loe tema raha. (Naerab) Kui ma ei eksi, siis Eesti Ekspress kirjutas sellest.Levina: Kirjutatakse palju. Alati ei ole kõik 100 protsenti tõsi. Kuidas isa sind äris aitab?Levina: Ta annab mulle nõuandeid nagu üks lapsevanem oma lapsele ikka. Kui temal on vaja nõuandeid, siis ma aitan samuti hea meelega. On ta andnud sulle mõne spetsiaalse soovituse. Millise?Levina: Ma ei tea. Ma küsin, kui mul on mõnda asja kindlalt vaja teada. Samamoodi nagu ma küsin enda partneritelt ja sõpradelt. Tomingas: (Täpsustab) See, mis puudutab meie ühist äri, siis kõigis olulistes küsimustes pöördume otse Natalia poole ja Natalia otsustab ise edasi. Rääkige veidi oma uuest ja ühisest Tivoli projektist, mis saab seal tulevikus olema.Levina: Idee oli ehitada elamute mikrorajoon, mis oleks väga mugava koha peal. See piirkond on lähedal linnale ja merele. Pealegi on seal palju rohelist. Täna otsime spetsialiste ja ehitajaid, kes võiks selle projektiga tegeleda. Praegu on palju odavam ehitada, kui viis aastat tagasi. Kavatseme ehitada sinna 3-korruselised kortermajad.Tomingas: (täpsustab) 5-korruselised samuti.Levina: Sinna tulevad 3-kuni 5-korruselised majad ja nende juurde garaažid. Tomingas: Meil oli samuti rahvusvaheline konkurss arhitektide vahel. Valisime praegu ühe Soome arhitektibüroo, kellega kavatseme nüüd edasi minna. Viimased kolm aastat on olnud väga keeruline raha leida. Pangad, kes olid väga aktiivsed 5-6 aastat tagasi, distantseerusid sellistest projektidest. Levina otsustas investeerida õigel hetkel - ehitushinnad olid madalad ja nõudlus uutele korteritele olemas. Natalia investeeris 6 miljonit eurot?Levina: 5,5 miljonit.Tomingas: 5,5 mln investeeris ta, et refinantseerida SEB laenu. 6 miljonit kavatseb ta investeerida ehitusse. Eesti jaoks on see praegu tõsiselt suur raha. Nii palju kui ma tean, siis Baltimaades pole elurajooni arendusse tükk aega nii suurt raha paindud. Arcol on olnud raskusi mitmete projektiga. Kas see oli Arco jaoks ka teatud mõttes päästerõngas?Levina: Ne dumaju.Tomingas: Kõigi jaoks on olnud viimased aastad keerulised. Justkui hapnik sai organismis otsa, sest kommertspangad ei andnud enam laenu. Aga kas see oli päästerõngas? Ma ei ütleks. Varem oli meie ettevõttesse samuti kaasatud partnereid ja tulevikus plaanime samuti kaasata partnereid. Natalia, käid sa veel SEB pangaga kohut?Levina: Endiselt. See jätkub. Mitte midagi…?Levina: Mitte midagi uut. Mis te arvate, kuidas see lõppeb?Levina: Ma ei saa seda praegu kommenteerida, kes on süüdi. Seda otsustab kohus. Praegu käib vaidlus ja see on normaalne protsess. On minu maa reeglid ja panga reeglid. Selleks, et välja selgitada, kellel on õigus, tuleb kohtutee lõpuni käia. See on väga keeruline protsess. Vaidlete pangaga põhimõtteliselt 100 miljoni euro pärast. See on väga suur summa.Levina: See on väga suur summa muidugi. Kui suur on teie vara väärtus?Levina: See on keeruline küsimus. Kui mind mõni projekt huvitab, lähen panka ja küsin laenu. Ise investeerin nii palju, kui saan. Vahel saan kasumi kätte alles mitme aasta pärast. Palka ma ei saa. Ei mõista hästi seda küsimust. Eesti inimesi huvitab, palju kellelgi raha on.Levina: (Pööritab veidi silmi) Minu käest küll keegi varem küsinud ega huvi tundnud. Kuidas te üldse suhtute Eesti pangasüsteemi?Levina: Pangasüsteem Eestis? (Ajab silmad suureks) Ma ei tea. Minusse on pangas hästi suhtutud, kui mul on olnud vaja refinantseerida või midagi muud. Mul ei ole selles suhtes mingisuguseid pretensioone. Süsteem nagu süsteem ikka. Küsiksin Richardilt paar sõna Arco Vara kohta. (Natalia annab vaba voli ja ütleb, et las praktik räägib) Kas Arco jaoks on nüüd kinnised möödas?Tomingas: Ütleme nii, et Arco Vara on tulnud täiesti uuesti üles ehitada. See mudel enam ei töötanud, kuidas teda sai ehitatud 2000 algusest kriisini. Üldhalduskulud olid liiga suured. Projektid olid liiga kallilt sisse ostetud omal ajal. Pangad ei finantseerinud neid projekte enam edasi. Oleme muutused ära teinud. Kulusid oleme olulisel määral kokku tõmmanud, teenindusdivisjoni ümber ehitanud ja restruktureerinud ehitusdivisjoni. Oleme uusi arendusprojekte suutnud ilma pankade abita uute partneritega käivitada, näiteks Kodukolde projekti Merkoga, kellega ehitame 100 uut korterit. Teine suurepärane projekt on Tivoli, mida on kaua oodatud. See ei jää tõenäoliselt selle aasta jooksul viimaseks arenduseks, mille uuesti käima paneme. Arcol on nüüd kohtuvaidlused läbi?Tomingas: Enamus kohtuvaidlusi on läbi, nüüd tuleb tööd tegema hakata. Aga alati tuleb enda eest seista, selle jaoks kohtuvaidlused ongi. Tuleb enda eest seista ja ennast maksma panna. Enamus kohtuvaidlusi on läbi, nüüd tuleb tööd tegema hakata, mitte vaielda. Kuidas need õpetasid?Tomingas: Õpetas selle nurga alt, et alati tuleb süveneda lepingutesse, millel sa alla kirjutad ja miks sa alla kirjutad. Natalia, kas kavatsed ka edaspidi Arco projektidesse investeerida?Levina: Kui need tunduvad huvitavad, siis küll. (Tomingas tõstab Natalia jutu kiituseks pöidla) Praegu vaatame, kuidas sellega läheb. Ma olen avatud ja tutvun uute projektidega rõõmuga. Kes on Natalia Levina? Sündinud 14.01.1976 (35) MoskvasLõpetas 1998. aastal Moskva riikliku ülikooli, kus õppis äriõigust.1998. aastal kolis Madridi, kus sai Pontificia de Comillas ülikoolis magistrikraadi rahvusvahelises äris. Töötas Hispaanias erinevates ettevõtetes ekspordijuhi ja analüütikuna, keskendudes Ida-Euroopa investeeringutele. Samuti on ta ülikoolis andnud mitmeid kursuseid Ida-Euroopa ekspordi teemadel. Alates 2008. aastast on ta veetnud palju aega Tallinnas seoses töökohustustega. Ta on Grove Investi nõukogu esimees. Levina ütleb, et on Eestis oldud aja jooksul näinud investeerimisvõimalusi. Seega asutas ta endale ka kaks uut ettevõtet Elle Capital OÜ and International Invest Project OÜ. Reedel teatas Arco Vara oma börsiteates, et Tivoli Arenduse uus 50%-lise osaluse omanik on International Invest Project OÜ, mille 80%-line omanik on Levina. Partneri kaasamisega saab kontsern ehitamise rahastamiseks 6 miljonit eurot. Teates seisis, et rahasüst laseb kiiresti jätkata Tivoli korterelamute arendamist ning alustada sügisel uue elamurajooni ehitamist.  Endiselt käib Levina SEB pangaga kohut, nõudes pangalt 1,49 miljardi krooni ulatuses kahjutasu, mis on seni suurim nõue Eesti kohtupraktikas. Grove Investi esindav vandeadvokaat Erki Kergandberg rääkis toona Äripäevale, sisuliselt ajas pank Grove pankrotti. Kergandberg ütles, et Kohila vineeritehase käivitumine takerdus, kuna tootmisseadmete tarnijad ei olnud võimelised seadmeid tööle rakendama ja SEB Pank ja Liising ei nõustunud Grove Investi ettepanekutega tekkinud probleemide lahendamiseks.

Autor: Kadrin Karner, Katariina Krjutškova