Michal ei õppinud Rahumägi näitest

Justiitsministeerium kinnitas pressiteates, et eelnõu suurendab avaliku sektori läbipaistvust ning tõhustab huvide deklareerimise süsteemi. Uuenduslikult peab ametiisik edaspidi deklareerima vara, mis on tema kasutuses üle nelja kuu aastas, samuti muutub avalikuks deklaratsioonide register.

"Tulevikus peaksid ametiisikud oma huvide deklaratsiooni lisaks oma isiklikule varale kirja panema ka kogu muu nende käes püsivalt kasutuses oleva vara. See peaks välistama võimalikud olukorrad, kus ametiisik deklareerib ainsa varana oma nimel oleva vana Fordi, samas kui tema püsivas kasutuses olevad suvila, maja või auto on abikaasa nimel ja seega ei kajastu ka deklaratsioonis. Eelnõus on vara kasutamise piir seatud neljale kuule, ilmselt saame arutelude käigus mõelda ka selle üle, kas see piir on paras või teeme seda veel lühemaks," selgitas Michal pressiteate vahendusel.

Justiitsministeeriumi teatel tuleb uue seaduse järgi deklareerida oma välismaal oleva vara, nõuded teiste isikute vastu, varalised annetused ning kõrvaltegevus, dividenditulu ning muud (sh mittemajanduslikud) asjaolud, mis sisaldavad korruptsiooniohtu.

Äripäev on juhtinud korduvalt tähelepanu, et kui eelnõud ei muudeta, siis on poliitiku kasutuses oleva vara deklareerimise nõudest lihtne mööda hiilida. Seda näitas ilmekalt möödunud aastal eelmise riigikogu nn kapo komisjoni juht Jaanus Rahumägi. Äripäev tõi avalikkuse ette, et Rahumägi kasutas oma perega regulaarselt puhkamiseks Kreetal asuvat villat, mis ametlikult ei kuulunud talle ja seetõttu ei pidanud ta seda ka praegu kehtiva korra kohaselt deklareerima. Ta ei peaks seda villat deklareerima ka uue seaduse kohaselt, sest ta ei veeda selles villas aastas üle nelja kuu.

Michali sõnul on korruptsiooni ennetamisel väga suur osa ka avalikkuse kontrollil. "Seetõttu luuakse uuendusena veebis avalik register, kus isik peab vaid täiendama eeltäidetud deklaratsiooni andmeid ning selle elektroonselt registrile esitama. Deklaratsiooni andmetele on internetis kõigile juurdepääs olemas, seega saab kohe vaadata, kas ametiisiku deklareeritud vara on kooskõlas sellega, mida ta igapäevaselt kasutab. See aitab ära hoida olukordi, kus ametiisikule on antud tasuta kasutada näiteks korter või auto - edaspidi peab see kõik deklareeritud olema," ütles Michal.

Eelnõu kohaselt väheneks ka deklaratsioone esitavate ametnike arv, kuna praegu deklareerivad oma majanduslikke huve tuhanded ametnikud, kelle mõju avalikes huvides tehtud otsustele on üsna kaudne. "See tähendab ühtlasi, et enamikku nendest deklaratsioonidest ei jõua keegi sisuliselt kontrollida. Seega oleks otstarbekam, kui deklaratsiooni esitamise kohustus oleks vaid väiksemal otseste otsustajate ringil ning nende deklaratsioone ka kontrollitaks," sõnas justiitsminister.

Eelnõu ühe autori, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Tanel Kalmeti sõnul täpsustatakse eelnõuga ka ametiisikute toimingu- ja tegevuspiiranguid, kuna tänane regulatsioon on selles osas hulga probleeme tekitanud.  „Esiteks ei ole ka see süsteem täna piisavalt läbipaistev ning teiseks ei ole see kooskõlas ka inimeste põhiõiguste piiramise üldise loogikaga,“ leidis Kalmet.

Kalmeti selgitusel on peamiseks erinevuseks kehtiva seadusega see, et eelnõus lähtutakse ametiisiku kõrvaltegevuse vabaduse põhimõttest. „See tähendab, et üldiselt on ametiisikul lubatud ettevõtjana või teise tööandja juures töötamine välja arvatud juhul, kui esinevad alused selle keelamiseks.“

„Üldjuhul ei ole näiteks mingit põhjust keelata ametnikul mahetalu pidamist või reisiraamatute väljaandmist juriidilise isiku kaudu, kui ta oma ametikohustustest lähtuvalt selle firmaga tehinguid ei tee ega muud moodi kokku ei puutu,“ tõi Kalmet näiteks. „Täna see siiski võimalik ei ole, mistõttu pannakse formaalselt juhatuse liikmeks abikaasa või ämm, reaalselt aga tegeletakse juhtimisega edasi.“

Justiitsiministeeriumi väitel põhineb uus korruptsioonivastase seaduse eelnõu mitmete riikide, nagu näiteks Suurbritannia, Kanada, USA ja Saksamaa korruptsioonivastasel normistikul ja praktikal ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhendites ja uurimustes esitatud soovituste analüüsil. Samas arvestatakse eelnõus konkreetselt Eesti olusid ja vajadusi, kuna selle väljatöötamisel on kasutatud ka justiitsministeeriumi uuringuid.