Ma arvan, et eriti just praeguses majandustsüklis peaks riik kindlasti monopolidest dividende võtma ja võtma rohkem, vastas ASi Repo Vabrikud juhataja Tiit Kolk tänasele päevaküsimusele.
„Muidugi on ettevõttel paljusid asju vaja teha ja alati on raha puudu, aga ma arvan, et Eleringist tuleks raha ära võtta ning suunata see mujale,“ lausus Kolk. „See raha oleks mõistlikum jagada ringi läbi riigieelarve ja mitte jätta monopolile võimalusi teostada investeeringuid.“
Äripäeva päevaküsimus – kas riik peaks võtma monopolfirmadest dividende – on ajendatud tänasest artiklist, milles võrguettevõte Elering põhjendab kõrget kasumlikkust suure investeerimisvajadusega.
Kolk ütles, et ta pole küll antud valdkonna ekspert, kuid talle tundub, et investeeringud ei ole kõige otstarbekamad. „Mulle tundub, et need on tehtud sellises pideva rahakülluse tingimustes,“ lausus ta. „Kui ettevõttel on pidev rahaküllus ja kassavoog on väga võimas, siis tehakse järjest suuremaid ja ulmelisemaid asju. Ja neid on lihtne ettevõtte nõukogule põhjendada, et seda või teist on vaja teha.“
Kolk rõhutas, et hoopis teine teema on võrgutasude suurus, mis ju ongi tulu põhiallikas. „Võrgutasud on meil oluliselt kõrgemad, kui naaberriikides, näiteks Soomes,“ ütles Kolk ja lisas: „Siin on küsimus ka konkurentsiametile, et kas loomuliku monopoli puhul on see asi ikka põhjendatud.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigiettevõtetele peaksid võrreldes erasektori ettevõtetega kehtima natuke teised reeglid nii juhtimises kui ka töö hindamises, ütles ASi Eesti Gaas nõukogu esimees Aarne Saar.
Monopolidest suurimat kulumieelset kasumimarginaali ehk EBITDA-d näitavad mulluste majandustulemuste põhjal avalikku teenust pakkuvad Tallinna Vesi, Levira ja võrguettevõte Elering, kelle kasumlikkus ulatub 50% kuni 66%.
Kui Eesti firmade ärikasumi keskmine rentaablus ei ulatunud isegi buumiaastatel üle 10%, siis Eleringi sarnane näitaja pole alla 25% langenud.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.