Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku sõnul on ELi ja euroga liitumine nagu liitumine perekonnaga, mis taotleb sarnaseid solidaarsuse eesmärke nagu Nato.
„Kui me oleme Nato liikmed, siis me jääme lootma, et kui keegi Eestile kallale tuleb, siis ei hakka Holland, Belgia või Austria mõtlema, et mis kasu meil sellest on, et Eestit aidata,“ ütles Männik. „See solidaarsuse eesmärk on minu arvates väga tähtis,“ ütles Männik
Teiseks rõhutas Männik, et euroga liitumine on Eestisse toonud juba ettevõtteid ja töökohti, mida poleks tulnud, kui Eesti poleks ühisraha käibele võtnud.
„See, et me oleme liitunud euroga on meil minu arvates juba kordades ära tasunud,“ ütles Männik. "Ärme nüüd - niipea kui me peame kuskile midagi maksma, dramatiseerime seda üle."
Konkreetseid summasid – kui suureks võiks kujuneda Eesti osalus, kui Euroopa Keskpank ühe või teise riskistsenaariumi korral rekapitaliseerida tuleks, Männik kommenteerida ei soovinud. „Ma olen hr. Andres Lipstokiga seda arutanud, kuid nõukogus arutamiseks pole teema veel küps,“ ütles Männik. „See protsess ei ole veel nii kaugele jõudnud, et nõukogul oleks vaja seisukohta võtta,“ lisas ta.
Euroopa Keskpanga kriisimeetmetes osalemise kaudu võib arve Eesti maksumaksjale küündida 120-170 miljoni euroni, hindab Londoni mõttekoda Open Europe, mis on värskelt avaldanud ülevaate Euroopa Keskpanga seni suhteliselt varju jäänud rollist nn PIGS riikide (Portugal, Iirimaa, Kreeka, Hispaania) abistamisel.
„Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Vahel tõesti näitab areng, et võib-olla poleks pidanud neid otsuseid tegema. Otsuseid tehakse aga olukorras, kus ei teata seda, mida me täna teame. Otsused tehti tõenäoliselt eeldades, et Vahemere äärsed riigid ei satu nii suurtesse raskusteesse nagu nad on sattunud,“ ütles Männik vastuseks küsimusele, mida ta arvab kriitikast Euroopa Keskpanga aadressil, et väärikast instantsist on tehtud n.ö halb pank, mille bilanssi on tõstetud euroala kommertspankade hapukad varad.
Edasise suhtes arvas Männik, et ELi riigid on Euroopa Liitu ja nendesse põhimõtetesse, mida EL esindab, juba nii palju investeerinud, et võideldakse viimase veretilgani enne kui seda lubatakse laguneda.
Seotud lood
Eesti Panga kaudu on Eesti osaline Euroopa Keskpanga erakorralistes kriisimeetmetes ja sealt võib Kreeka võimaliku pankroti korral tulla Eesti maksumaksjale päris korralik arve – kuni 126 eurot iga elaniku kohta.
SEB ökonomisti Hardo Pajula hinnangul mõjutab Kreeka võlakriis Eestit eelkõige peamise ekspordipartneri Rootsi kaudu.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.