SEB ökonomisti Hardo Pajula hinnangul mõjutab Kreeka võlakriis Eestit eelkõige peamise ekspordipartneri Rootsi kaudu.
"Kui kriis liigub Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopasse, siis on suur küsimus, kui tugeva löögi saaks kõigepealt Saksa pangad ning milline oleks mõju Põhjamaadele," rääkis ta Vikerraadio saatele "Uudis+".
"Me oleme mingil määral juba praegu Rootsi majanduse osa," ütles Pajula. "See, mis hakkab juhtuma Rootsis, hakkab ka meid otseselt mõjutama."
Pajula rõhutas varem ka räägitut, et Kreeka pääseb ilmselt pankrotist, kuid pool 300 miljardi euro suurusest võlasummast kirjutatakse tõenäoliselt korstnasse.
Seotud lood
USA president Barack Obama ütles ka oma sõna sekka Euroopas Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimise üle käivas debatis, märkides, et USA-le oleks see laastav, kui võlakriis kasvaks Euroopas üle kontrollimatuks pankrottide ahelaks.
Eesti Panga kaudu on Eesti osaline Euroopa Keskpanga erakorralistes kriisimeetmetes ja sealt võib Kreeka võimaliku pankroti korral tulla Eesti maksumaksjale päris korralik arve – kuni 126 eurot iga elaniku kohta.
Kahepoolsete laenude kaudu on Rootsilt abi saanud nii Iirimaa. Läti kui Island, kuid Kreekale Rootsi raha pakkuma ei lähe – Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul on iga riigi abistamine eraldi otsus.
Kolm aastat langust on viinud töötuse Kreekas kõrgemale 16% piirist.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.