Saksamaa parlament võttis täna vastu soovitusliku iseloomuga otsuse, mis toetab Kreekale lisaabi andmist üksnes tingimusel, et selles osalevad ka Kreeka võlausaldajad erasektorist ning IMF.
Sellega suureneb surve kantsler Angela Merkelile taotleda lahendust, millele Euroopa Keskpank on kategooriliselt vastu.
Alles eile kordas keskpanga juht Jean-Claude Trichet, et pank ei toeta ühtegi lahendust, mis ei ole absoluutselt vabatahtlik. Igasugune muu lahendus oleks „tohutu viga“, mis riskiks saata uue šokilaine üle Euroopa ning laiemalt kogu maailma finantssüsteemi.
„Kui Kreeka maksevõime osas on kahtlused, on erasektori osalemine probleemi lahenduses vältimatu,“ ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble täna parlamendi ees esinedes, vahendas Wall Street Journal. Samuti märkis ta, et väga raske on hinnata, kui palju Kreeka täiendavat abi võiks vajada.
Saksamaa ettepanek on Kreeka võlakirjad vahetada pikema tähtajaga võlakirjade vastu. Reitinguagentuurid on aga märku andnud, et sellist lahendust tõlgendatakse Kreeka maksejõuetuse tunnistamisena, mis riskiks investeerimisjärgu reitingu viia ka Portugalilt ja Iirimaalt.
Seotud lood
USA president Barack Obama ütles ka oma sõna sekka Euroopas Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimise üle käivas debatis, märkides, et USA-le oleks see laastav, kui võlakriis kasvaks Euroopas üle kontrollimatuks pankrottide ahelaks.
Eesti Panga kaudu on Eesti osaline Euroopa Keskpanga erakorralistes kriisimeetmetes ja sealt võib Kreeka võimaliku pankroti korral tulla Eesti maksumaksjale päris korralik arve – kuni 126 eurot iga elaniku kohta.
Euroopa pangandusjärelevalve pole suutnud panku sundida oma puhvreid tugevdama, nii et pangad peaksid vastu, kui mõni riik oma kohustustega hätta jääb, ning see muudab Kreeka võlakriisile lahenduse leidmise keerulisemaks, kirjutab Bloomberg.
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on läkitanud oma kolleegidele kirja, milles annab teada, et selleks, et Saksamaa Kreeka uues abipaketis kaasa lööks, peavad lahenduses osalema ka Kreeka võlausaldajad.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”