Hiljuti jõudis avalikkuse ette eksitav teave, nagu oleks uue liikluskindlustusseaduse eelnõu järgi LKFil õigus trahvida tavatarbijaid, kel puudub liikluskindlustuse poliis. Ilmselt peeti silmas juba 2004. aastast kehtinud ja tavatarbija kaitseks mõeldud kolmekordse kindlustusmakse tasumise nõuet neile, kes vaatamata meeldetuletusele ei ole sõlminud kindlustuslepingut.
Praegune liikluskindlustuse süsteem näeb ette, et lisaks korralikele liiklejatele osalevad ka hooletud ja vastutustundetud sõidukiomanikud ise nende endi tekitatud kahjude hüvitamises. Loomulikult on võimalik praegusega võrreldes süsteemi tõhustada, aga kriitikud ei ole seni suutnud pakkuda ühtki head alternatiivi.
Rakendatud on mehhanism, et kõik liikluses potentsiaalselt kahju põhjustajad oleksid kindlustatud kannatanu nõuete vastu.
Kindlustuslepinguta sõiduki omanikule saadetakse meeldetuletuskiri sõlmida liikluskindlustuse leping või sõiduk registrist kustutada. Kui kirjale mõistliku aja jooksul ei reageerita, tekib hooletul sõidukiomanikul kohustus tasuda kindlustamata jäänud perioodi eest kolmekordne keskmine kindlustusmakse.
Sellest finantseeritakse kahjusid kannatanutele, kellele tekitas kahju tundmatuks jäänud või kindlustamata sõiduk. Näiteks oli 2009. aastal juhtum, mille kogukahju hinnati enam kui 4 miljonile kroonile.
Ka LKFil on õigus pärast kahju hüvitamist see põhjustajalt tagasi nõuda. Tihti ei ole see aga lihtsalt võimalik.
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.