Kõlavad suurnimed ütlevad, et euro edasiseks eksisteerimiseks peavad osad riigid ühisest rahaliidust lahkuma.
Tulemuseks oleks El-Eriani sõnul "väiksem, paremini integreeritud ja fiskaalselt tugev eurotsoon". Kuigi euroala liidrid nagu Saksamaa kantsler Angela Merkel järjepidevalt välistavad selle võimaluse, ütles El-Erian Bloombergile, et rahaliidu säilitamise nimel võivad nad lõpuks selle variandi kasuks otsustada.
"Euroopa juhid on meid mitu korda hoiatanud mitte alahinnata nende pühendumust ühtsele majandus- ja rahaliidule, kuid seda võib mõista ka sedasi, et lõpuks nad valivad kvantiteedi asemel kvaliteedi," ütles SLJ Macro Partnersi kaasomanikke Stephen Jen Bloombergile. "Poliitlised kokkulepped ei saa kriisi lahendamisel igavesti kesta."
Praegu kõlavad uudised ja rahaturgudel valitsev olukord on selge märk, et rahaliit ei ole saanud hakkama Kreeka, Iirimaa ja Portugali võlakriiside lahendamisega. Lisaks ähvardab võlakriis laieneda Itaaliasse ja Hispaaniasse ning viimaste arengute sündmuses võib hoobi saada ka Prantsusmaa.
Seni on ametliku abina välja antud 365 miljardit eurot Portugalile, Iirimaale ja Kreekale. Lisaks on loodud 440 miljardi eurone päästefond ning Euroopa Keskpank on pidanud 96 miljardi euro eest ostma hätta sattunud riikide võlakirju.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
17-liikmeline eurotsoon võib võlakriisist väljudes olla teistsugune, lausus president Toomas Hendrik Ilves intervjuus majandusuudiste kanalile Bloomberg.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.