Euroopa Liidu uued liikmesriigid, kes on andnud nõusoleku ka ühisraha euroga liitumiseks, vaatavad ärevalt pealt, kuidas euroala liidrite erikohtumistel võetakse vastu järjest uusi otsuseid.
Ja uued otsused on tulemas – oktoobris esitab Euroopa Ülemkogu president Herman van Rompuy rea ettepanekuid rahaliidu riikide majanduspoliitika tihedamaks koordineerimiseks.
Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria tunnevad, et peaksid samuti nendes aruteludes osalema, kuna euroga liitumine terendab ka neile. Uudisteagentuurid vahendasid, et sel nädalal istuti taas koos, et arutada, kuidas oma sõna sekka öelda.
„Tahtsime arutada praegusi arenguid ja jagada oma muresid,“ ütles Poola Euroopa asjade minister Mikolaj Dowgielewicz agentuuri Bloomberg vahendusel. „Arvan, et on oluline, et ka need riigid diskussioonides osaleksid.“
Nii plaanivad tulevased ühisrahariigid oktoobriks esitada ka oma ettepanekud, kirjutas EUObserver. Rompuy sellest kaastööst ilmselt eriti huvitatud aga ei ole. „Kui euroalasse mittekuuluvad riigid tahavad asjadega kursis olla, saada lisainfot või kommentaare esitada, siis on Euroopa Nõukogu selleks kohane koht,“ ütles ta.
Nn "kahekiiruselise" Euroopa mudel hakkas tugevamaid piirjooni võtma juba augustis, kui Saksamaa ja Prantsusmaa tegid ettepaneku hakata regulaarselt korraldama euroala riikide eraldi tippkohtumisi.
Siiani eurota Ida-Euroopa riikidele ei meeldi ka järjest enam – eelkõige Saksamaal - toetust koguv mõte ELi aluslepingute muutmise vajadusest, et sinna lisada euroala karmima distsipliini ja tihedama koostöö nõuded. Sellisel juhul võivad eurokandidaadid vajalikuks pidada eraldi uut hääletust euroga liitumise üle, vahendas AFP.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saksa- ja Prantsusmaa juhtide sõnul tuleb euroala arstimiseks taastada esmalt distsipliin ja usaldus, alles siis saab rääkida ühistest võlakirjadest.
Rootsi euroalasse mittekuulumine ei takista rahandusminister Anders Borgil ja välisminister Carl Bildtil avaldamast oma arvamust, kuidas praegust võlakriisi lahendada.
Euroopa Liit peaks nimetama uue mõjuka „eelarvekomissari“, kellel oleks voli nii euroala riikidele makse dikteerida kui kulutusi suunata, ning kes otsustaks ja määraks, kas üks või teine riik tuleks euroalalt välja heita.
Mõte Euroopa uuest aluslepingust, mis võimaldaks euroala riikide tihedamat lõimumist, kogub toetust, kirjutab Wall Street Journal.
Valimistega seotud ebakindluse möödumine koos optimismiga ärisõbraliku lähenemisviisi suhtes USA uue administratsiooni ametiajal on suurendanud investorite usaldust ja aidanud kaasa aktsiaturu tõusule. Kuna Donald Trump on praeguseks Ovaalkabinetti naasnud, võib tema eeldatav majanduspoliitika avaldada erinevatele sektoritele märkimisväärset mõju.