Kreeka valitsus pidas kriisinõu

Seda pärast teiste euroala liikmesriikide hoiatusi, et seni rakendatud meetmed on ebapiisavad, mis võivad abilaenu väljamaksed peatada.

Ka IMF seab uue väljamakse tingimuseks kokku lepitud reformide elluviimist. „Pall on Kreeka käes. Kavade elluviimine on käige tähtsam,“ ütles IMFi esindaja Kreekas Bob Traa agentuuri Reuters vahendusel.

Täna tuleb rahandusminister Evangelos Venizelosel konverentskõnes ELi ja IMFi esindajatele aru anda, kuidas Kreeka eelarvepuudujäägi  katta kavatseb.

Venizelos ütles valitsuse eilse nõupidamise järel, et Kreekal tuleb täita 2011 ja 2012. aasta osas seatud eesmärgid ning tulevast aastast eelarve ülejääki viia. Kuidas seda teha kavatsetakse, minister ei öelnud.

„Kui me tahame pankrotti vältida, olukorda stabiliseerida, euroalasse jääda … tuleb meil vastu võtta olulisi strateegilisi otsuseid,“ tsiteeris Venizelost agentuur Reuters.

Kabinet koguneb täna uuesti pärast kõnelusi IMFi ja ELiga, et tegevuskava täpsustada. Minister vihjas, et tõenäoliselt on ees pigem koondamised avalikus sektoris kui uued maksutõusud.

Kaalul on 8 miljardi euro suurune väljamakse mullu Kreekale eraldatud 110 miljardi euro suurusest abilaenust. Kreeka vajab seda hiljemalt oktoobriks, mil valitsuse raha otsa saab.

Läinud nädalal teatas Kreeka valitsus, et kehtestab eelarveaugu lappimiseks ajutise kinnisvaramaksu, IMF, EL ja Euroopa Keskpank – nn troika – nõuab aga püsivamaid meetmeid.

„Troika leiab, et hiljuti avalikustatud kinnisvaramaksu plaan ei aita eelarveauku katta ning nõuab pigem kulutuste kärpimist – avaliku sektori töötajate palkade vähendamist ja koondmisi,“ ütles üks valitsusametnik.

Kreeka laenuandjad on riiki juba pikka aega hoiatanud ühekordsete meetmete ja maksutõusude eest, manitsedes valitsust läbi viima strukturaalseid reforme, mis majanduse konkurentsivõimet tõstaks ja liiga suurt avalikku sektorit kärbiks.

Samas kasvavad Kreekas poliitilised pinged. Opositsioonis olevad Uued Demokraadid kritiseerivad valitsust majanduse ülemaksustamise pärast ning suured käärimised on ka võimul olevate sotsialistide (Pasok) endi ridades. Valitsusliikmed kardavad, et uued kärped – eelkõige tuhandete riigiteenistujate koondamine – võivad vallandada riigis uue protestilaine.

„Parteis on paanika. Ma ei ole seda varem kogenud,“ ütles ajalehele Wall Street Journal üks Pasoki veteranpoliitik. „Ma kahtlen, kas Pasok suudab selliseid meetmeid ellu viia. Peaminister võib olla sunnitud korraldama uued valimised.“