Euroopa Liit teatas, et Kreeka rahandusministri Evangelos Venizelose teisel kõnelustevoorul IMFi, ELi ja Euroopa Keskpanga esindajatega edeneti eile jõudsalt ning et tuleval nädalal naaseb nn troika taas Ateenasse, vahendas Bloomberg.
Kõneluste eesmärk on Kreeka pankroti vältimine – konkreetselt on kaalul järjekordne väljamakse Kreeka abilaenust.
Euros püsimine on "pöördumatu ja põhimõtteline rahvuslik valik", ütles Venizelos eile tehtud avalduses. "Me tunnistame, et meie eelarvenumbrid ja majandusstruktuurid on euroalale probleemiks, kuid me teeme need korda," lisas ta.
ELi kommentaarid lubavad eeldada, et Kreeka saab järgmise laenuosa väljamakse tuleva kuu alguses kätte.
Kreeka võlakirjade hind langes eile pankrotikartuses, kergitades kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootluse 23,24%-le. Kaheaastase tähtajaga võlakirjade tootlus oli 64,18%.
Laenuosa väljamakse aitaks Kreeka läbi selle aasta lõpuni.
Kreekalt abilaenu eest vastu nõutud kärped ja maksutõusud süvendavad riigis juba kolm aastat väldanud majanduslangust ning raskendavad abipaketis seatud eesmärkide täitmist. IMF prognoosib Kreekale tänavu 5% ja tuleval aastal veel 2% SKP langust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi laialdaselt oodatud Kreeka maksejõuetus mõjuks närviliselt finantsturgudele ja tekitaks kartusi teiste hädasolevate euroala riikide pärast, ei usu reitinguagentuur Fitch, et Kreeka lahkuks euroalast.
Kreeka ajalehe Kathimerini allikate väitel võib laenumaksete jätkumise tingimuseks olla 25 000 avaliku sektori töötaja koondamine.
Kreeka kriisi kõige dramaatilisem märk on kasvav enesetappude arv, kirjutab Wall Street Journal. Suure osa enesetapjatest moodustavad pankrotis väikeettevõtjad.
Kreeka valitsus pidas pühapäeva õhtul valitsuse erakorralise istungi, et plaanida uusi meetmeid eelarvedefitsiidi kärpimiseks.
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.