Teder kahtleb EFSFi eelnõu seaduslikkuses

Põhiseadus ei keela Tederi sõnul Eesti osalemist EFSFis ning riigigarantiide andmist võlakohustustele, mis tekivad EFSFil seoses euroala liikmesriikidele antava finantsabi rahastamisega. "Olles aga analüüsinud kõnealust otsuse eelnõud, leian, et otsuse eelnõu kooskõla põhiseadusega on küsitav," lisas ta.

"Riigigarantiide andmine EFSFi võlakohustustele ning vastavate otsuste tegemise delegeerimine vabariigi valitsusele eeldab riigieelarve seaduse muutmist, sest otsuse eelnõuga reguleeritav väljub riigieelarve seaduse §is 402 sätestatud riigigarantii andmise reeglitest," kinnitas Teder.

"Otsuse eelnõu ei taga piisaval määral riigikogu kaasatust ja kontrolli Eesti riigi garantiikohustuste suurenemise üle," lisas õiguskantsler.

"Parlamentaarse demokraatia põhimõtetega oleks aga vastuolus see, kui riigikogu otsustab anda garantiisid, mille realiseerumise tagajärjena riigikogu kaotaks võimaluse määrata tulevate aastate eelarve kulusid ning seeläbi faktiliselt minetaks võime eelarveliste otsuste kaudu teha põhimõttelisi poliitilisi valikuid," seisab riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Sven Sesterile adresseeritud kirjas.

"Sellise olukorra saabumise prognoosimine garantii andmise hetkel on keerukas. Ometi saab sellest järeldada, et mida suurema ja riskantsema garantii riigikogu annab, seda rohkem peab riigikogu omama kontrolli garantii tingimuste üle," märkis Teder.

Õiguskantsleri kinnitusel antakse eelnõuga valitsusele sisuliselt volitus otsustada EFSFile garantiide andmine ligi kahe miljardi euro ulatuses (millele võivad lisanduda intressid), st iga konkreetse garantii andmise kohta riigikogu otsust tegema ei pea. Seejuures ei sätesta otsuse eelnõu ka garantiide lõpptähtpäeva. Samuti ei nähtu otsuse eelnõust, millistele, mis liiki ja milliste tingimustega EFSFi võlakohustustele valitsus garantiisid anda võib. 

"Ka EFSFi raamlepingust saab teha üksnes üldisi järeldusi selle kohta, milliste tingimustega võlakohustustele hakkab Eesti garantiisid andma. Paljuski sõltuvad garantiide olulised tingimused (nt garanteeritava võlakohustuse kestus, intressimäär) tulevikus tehtavatest otsustest ning finantsabi kokkuleppe sõlmimise ajal turul valitsevast olukorrast," teatas Teder.

"Sellelaadse volituse andmist vabariigi valitsusele hetkel kehtiv riigieelarve seadus ei võimalda – seda isegi tingimusel, et garantii andmisele eelneb riigikogu mõne komisjoni kaasamine," märkis õiguskantsler.

EFSF on Luksemburgi õiguse järgi asutatud eraõiguslik juriidiline isik, milles Eesti omandab 0,26%-lise osaluse. Tederi sõnul pole tegu isikuga, kellele võib riigieelarve seaduse alusel anda garantii. Seadus võimaldab küll anda riigigarantiisid täpsemalt nimetamata isikutele, kuid seda üksnes kindlal eesmärgil: Eestis tegutsevatele krediidiasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või olulisi tõrkeid makse- ja arveldussüsteemides põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks, märkis ta.

"Otsuse eelnõus nimetatud garantiikohustuste eesmärk on aga EFSFi kaudu euroala finantsstabiilsuse tagamine ning rahastamisraksustesse sattunud euroala riikide toetamine. See on sisuliselt erinev ja Eestile olulisemalt suuremate kohustuste võtmist nõudev eesmärk kui Eestis tegutsevate krediidiasutuste likviidsus- või maksevõimega seotud raskuste ennetamine," kinnitas Teder.

Õiguskantsleri sõnul peab riigikogul olema reaalne võimalus mõjutada valitsuse kaudu finantsabi kokkuleppe tingimusi. "See tähendab, et riigikogul peab olema võimalus anda kohustuslikke suuniseid vabariigi valitsusele, mis puututavad rahandusministri või eurorühma töögrupis osaleva ametniku tegevust Eesti Vabariigi esindamisel finantsabi kokkuleppe sõlmimise protsessis," sõnas ta.

Muu hulgas tähendab see ka riigikogu viimase sõna õigust, st võimalust takistada Eesti esindajaid nõusoleku andmisest kokkulepetele, mis ei vasta riigikogu seisukohtadele, lisas õiguskantsler.

"Rõhutan, et raamlepingu järgi on Eestil küll kohustus anda garantiisid, kui juba finantsabileping on sõlmitud, kuid kohustust kiita heaks finantsabileping või [abivajavale riigile esitatavaid majandus- ja eelarvepoliitilisi nõudeid ning rahastamise raamtingimusi sisaldav] MoU Eestil pole (see toimub raamlepingu osalisriikide ühehäälse otsusega)," kinnitas ta.

Teder juhtis ka tähelepanu sellele, et Saksmaal kui suurimal EFSFi kohustuste potentsiaalsel garanteerijal peab põhiseaduse järgi parlamendil olema määrav roll, kui tehakse otsuseid, mis puudutavad EFSFile antavate garantiikohustuste suurenemist.

Riigikogu võttis 13. septembril menetlusse otsuse eelnõu "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" ning määras juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.

Eelnõu kohaselt antakse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) võlakohustuste põhiosale garantiisid kuni 1,99 miljardi euro ulatuses, millele lisanduvad nimetatud võlakohustuste intressid. Garantiide andmise aluseks on EFSF raamleping ja selle muudatused ning garantiide eesmärk on euroala finantsstabiilsuse tagamine erakorraliste asjaolude tõttu rahastamisraskustesse sattunud euroala liikmesriikide toetamine.

Garantiide ülempiir, mida otsusega lubataks Eesti Vabariigil anda, on erakordselt suur, ületades 10% Eesti sisemajanduse kogutoodangust, lisas õiguskantsler.