Euroopa Parlament kinnitas euroala reformipaketi

Viimasel ajal on pakett jäänud euroala päästefondide ja Kreeka abipaketi ümber ägenenud vaidluste varju, kuid on jätkuvalt üks tähtsamaid uuendusi selles, kuidas euroala seni toiminud on.

Reeglites jäävad kehtima samad nõuded, et euroala liikmesriigi eelarvedefitsiit ei või ületada 3% SKPst ja avaliku sektori võlakoormus 60% SKPst. Järelevalve ja rikkujate korralekutsumise süsteemi on aga loodetavasti tõhusamaks muudetud – sanktsioonid jõustuvad varem ning liikmesriikide rahandusministritel on raskem neid blokeerida.

Seaduste pakett võeti vastu napi häälteenamusega – vasakpoolsed fraktsioonid jäid erapooletuks või hääletasid vastu põhjendusega, et pakett keskendub liigselt eelarve parandusega seotud küsimustele ning kahetsusväärselt vähe majanduskasvule ja tööhõivele. 

Paketi sellele osale, mis puudutab makromajandusliku tasakaalutuse ennetamise meetmeid, andsid saadikud aga suure häälteenamuse ja leidsid, et sotsiaalsete ja rahaliste nõudmiste vahel oli saavutatud piisav tasakaal, teatas parlamendi pressiteenistus.

Hääletus toimus kaks nädalat pärast seda, kui osad liikmesriigid Prantsusmaaga eesotsas loobusid nõudest, et liikmesriigile tehtava hoiatuse peavad heaks kiitma ka teised ELi riigid. EP saadikute arvates võinuks see avada ukse n-ö tagatoa tehingutele, kus riigid, kes peaksid reformima oma eelarvepoliitikat, võiksid saada kohustustest priiks. Nüüd on häälteenamust vaja otsuse blokeerimiseks.

Parlament sai lisaks õiguse kutsuda hoiatuse saanud liikmesriikide rahandusministreid  parlamendi ette aru andma.

Läbirääkimistel saavutasid saadikud, et makromajandusliku tasakaalutuse põhjuste väljaselgitamiseks peab komisjon vaatama ka selliseid riike, kellel on suur jooksevkonto ülejääk. Liikmesriikide esialgne nõue piirdus riikidega, kellel on jooksevkonto puudujääk. Nüüd peab komisjon arvestama näiteks võimalusega, et ebastabiilsuse allikaks võivad olla ka riigid nagu Saksamaa või Holland ning ka neilt võib nõuda reformide läbiviimist.

EP saadikute survel lisati eelnõudesse mitmeid teisi uuendusi, millest mõned olulisemad on:

•         Euroopa poolaasta (majanduspoliitika koordineerimiseks vajalik iga-aastane riikide eelarvete hindamine) kirjutatakse seadustesse ja seega antakse sellele õiguslik alus •         riigisiseste reformiprogrammide järelvalveks luuakse seadusandlik raamistik•         komisjonile antakse enam pädevust ning  nähakse ette järelevalvemissioonid liikmesriikidesse•         uus trahv (0,2% SKPst) euroala riikidele eelarve puudujääki ning võlga puudutava statistikaga manipuleerimise eest•         intressi teeniv tagatis-sanktsioon (0,1% SKPst) euroala riikidele juhul kui liikmesriik ei täida makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimise soovitusi•         statistikaametite suurem sõltumatus•         kollektiivläbirääkimistele ning palgakujundussüsteemidele tagatakse sobiv kaitse

Mis on majandusjuhtimise pakett?

1. eelnõude pakett  tõstab praegu kehtiva stabiilsuse ja kasvu pakti tähtsust, et märksa varem ning paremini kontrollida eelarvepuudujääki ja -defitsiiti. 2. pakett sisaldab uuendusi, mille eesmärk on kohustada poliitikuid kiirelt tegutsema olukordades, kus majandust  ähvardab makromajanduslik tasakaalutus, mille põhjusteks võivad olla kas siseriiklik kinnisvara "hinnamull" või majanduse konkurentsivõime kadumine. Ennetava tegevuse osaks on hoiatused ja sanktsioonid.3. reeglite eesmärk on tagada, et eelarve kujundamise poliitika ning eelarve üle peetava järelvalve kohta käiv statistika oleksid täpsemad.4. paketi mõte on parandada kogu valdkonna läbipaistvust ja suurendada vastutust ning lisada komisjonile uusi volitusi.