Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul tuleb meediaväljaannetel aina enam selle nimel vaeva näha, et kommentaare lugedes ei saaks inimesed haiget ja ajakirjanikuks olemine ei tähenda süljeämbriks olemist.
"Toimetus sekkub kommentaarivoogu, kui meie allikad, lugudes esinevad inimesed või ajakirjanikud rünnaku alla satuvad. Ajakirjanikud peavad olema väga paksu nahaga, sest nemad on kommenteerijatel väga tihti hambus. See, et nad ajakirjanikuna töötavad, ei tähenda, et nad peavad leppima ka süljeämbri rolliga," rääkis Kopli.
Meediafirmade toimetajad ja spetsialistid peavad anonüümsete kommentaariumite ohjamisel kõige olulisemaks väljaannete enda rolli - modereerimist, hea tava tutvustamist ning vajadusel kommenteerijate avalikustamist.
Kopli sõnul tuleb kommentaaride ohjamisel leida kuldne kesktee. Ideaalis tuleks tema sõnul kommentaare filtreerida juba enne nende avalikustamist, ent see takistaks ühtlasi asjalike ja viisakate lugejate diskussiooni reaalajas. "Solvavad ja mõnitavad kommentaarid tuleb esimesel võimalusel kustutada ja nende autoritele tulevikus kommenteerimine võimatuks muuta," ütles ta.
Seotud lood
Anonüümsete kommentaatorite ühe meelispaiga Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald näeb trendi, et pahatahtlikud kommentaarid vähenevad, ent tõsi, pole siiski veel lõplikult kuhugi kadunud.
Arvamusliidrid on nimetanud sõnavabadust ühiskonna hapnikuks. Internetis võib aga sõnavabadusest saada agressiivne ja solvav rünnak.
Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) juhi Mart Raudsaare sõnul ei ole kõikide online-väljaandes avaldatud artiklitele laekunud kommentaaride eeltsenseerimine hea lahendus, kuna vähendab nende mõjukust.
Anonüümsete kommentaatorite paljastamise eesmärk oli näidata, et see tegevus pole anonüümne ja reeglite rikkuja on tuvastatav.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”