Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) juhi Mart Raudsaare sõnul ei ole kõikide online-väljaandes avaldatud artiklitele laekunud kommentaaride eeltsenseerimine hea lahendus, kuna vähendab nende mõjukust.
"Ilmselt on ka tulevikus kokkuleppeline printsiip roppuste ja solvangute ehk argumenteerimata ja emotsionaalsete isiklike väidete eemaldamine moderaatorite poolt tagantjärele mõistliku aja jooksul," arvas Raudsaar. Ta selgitas, et kui muuta kommentaariumid nii-öelda eeltsenseeritavaks toimetuste poolt, siis nende mõjukus väheneb, kuna suure töömahu tõttu poleks toimetustel võimalik kõiki kommentaare eelnevalt läbi lugeda ning kontrollida nende faktitäpsust.
Postimees Online'i vastutav väljaandja Aivar Reinap märkis, et olukord kommentaariumis on aasta-aastalt paranenud. Postimehe veebis on kokku viis moderaatorit, kes hoiavad kommentaaridel jooksvalt silma peal. Lisaks saavad ebasobivatest kommentaaridest teatada lugejad ja neil puhkudel tehakse toimetuses sobivuse kohta otsus võimalikult kiiresti.
Oht reageerida üle. "Oleme kasutanud võimalust kommentaatoritele IP-blokeeringu panemiseks ning selgelt pahatahtlike kommentaatorite suhtes oleme teinud aktiivselt koostööd õiguskaitseorganitega," rääkis Reinap. Ta lisas, et Postimees plaanib teatud artiklite kommenteerimise lubamist vaid oma nime alt, kuid arvestama peab kindlasti ka ülereageerimise ohuga.
Seotud lood
Arvamusliidrid on nimetanud sõnavabadust ühiskonna hapnikuks. Internetis võib aga sõnavabadusest saada agressiivne ja solvav rünnak.
Anonüümsete kommentaatorite ühe meelispaiga Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald näeb trendi, et pahatahtlikud kommentaarid vähenevad, ent tõsi, pole siiski veel lõplikult kuhugi kadunud.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles Äripäevale, et on sattunud peale anonüümseid mõnitavaid veebikommentaare kirjutavale ajakirjanikule.
Anonüümsete kommentaatorite paljastamise eesmärk oli näidata, et see tegevus pole anonüümne ja reeglite rikkuja on tuvastatav.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”