Riigisektoris annaks töökohti vähendada küll, kuid see poleks lahendus erasektori tööjõupuudusele, rääkis Wendre AS juhatuse esimees Vahur Roosaar.
Ettevõtja Jüri Mõis rääkis täna Kuku raadio hommikuprogrammis, et Eesti vajab süsteemset riigisektori töökohtade vähendamise plaani, erasektorit kimbutab tema hinnangul aga tööjõupuudus. Avaliku sektori töötajate siirdumine erasektorisse aitaks Mõisa arvates vähendada riigi kulutusi.
„See põhjus riigisektori vägisi koomale tõmbamiseks, et erasektoril on rohkem tööjõudu vaja, ei lahenda erasektori tööjõu probleeme,“ arvas aga Roosaar.
Kui siin aga räägitakse haldusreformist või üldse riigitöötajate funktsioonidest, siis on Roosaar enda sõnul veendunud, et seal on väga palju võimalusi teha töö ära väiksema arvu inimestega. „Ma ei oska konkreetselt öelda, et seal ja seal ametis või asutuses nii palju. Kindlasti aga toimub seal teatud funktsioonide puhul dubleerimisi ja siiani tehakse erinevates ametites sama tööd,“ rääkis ta.
Kas seda kampaania korras teha, on Roosaare sõnul teine küsimus.
Äripäev küsis, kas ja kui palju võiks riigisektoris töökohti vähendada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigi kulutusi aitaks vähendada avaliku sektori töötajate siirdumine erasektorisse, ütles ettevõtja Jüri Mõis.
Kunda Nordic Tsement ASi tegevdirektori Meelis Einsteini arvates võiks omavalitsustes kokku vähendada julgelt 10% tööjõust.
Eesti on väike ja me ei saa endale lubada tööjõuga priiskamist ei avalikus ega erasektoris, arvas Rakvere Lihatööstus ASi juhatuse esimees Anne Mere.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.