- OMX Baltic−0,41%301,31
- OMX Riga0,36%879,88
- OMX Tallinn1,25%1 929,99
- OMX Vilnius−0,83%1 171,07
- S&P 500−1,71%6 013,13
- DOW 30−1,69%43 428,02
- Nasdaq −2,2%19 524,01
- FTSE 100−0,04%8 659,37
- Nikkei 2250,26%38 776,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,21
- EUR/RUB0,00%93,1
- OMX Baltic−0,41%301,31
- OMX Riga0,36%879,88
- OMX Tallinn1,25%1 929,99
- OMX Vilnius−0,83%1 171,07
- S&P 500−1,71%6 013,13
- DOW 30−1,69%43 428,02
- Nasdaq −2,2%19 524,01
- FTSE 100−0,04%8 659,37
- Nikkei 2250,26%38 776,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,21
- EUR/RUB0,00%93,1
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi võlast: erasektori lõige tuleb suurem
„Erasektori lõige tuleb suurem, see on üsna kindel,“ ütles Ligi. „Mis see täpne number on, pole minu asi öelda," lisas ta, mööndes, et jutuks olid ka 50-60%-sed mahakandmised. Läbirääkimised jätkuvad.
Oluline on leida see piir, kust laenude teenindamine on Kreekale jälle jõukohane.„110-120 % SKPst on see, kuhu tahetakse jõuda,“ ütles Ligi. Aga kõik võtab aega.
Vastavalt tuleb ümber arvutada ka IMFi ja euroala liikmesriikide panus, mis algse juulikuise kokkuleppe järgi oli 109 miljardit eurot. „See abipakett jah, disainitakse ümber. Et ta tuleb, see on kah kindel,“ ütles Ligi.
Kreeka uues abipaketis osaleks EFSFi garantiide kaudu juba ka Eesti, mis siiani pole Kreeka abipakettides veel osalenud.
Ligi eitab, et Kreeka olukord on troika (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi inspektorite - toim.) sünge raporti valguses lootusetu.„Ühegi Euroopa riigi kohta ei saa öelda, et olukord on lootusetu. Lihtsalt need, kes lootsid sealt raha teenida, peavad võtma kahjumid sisse. Siis on riigil jälle lootust,“ ütles Ligi.
Kas aga võib juhtuda, et ka Kreeka abistajatel avalikust sektorist tuleb kahjum sisse võtta?„See ei ole reaalne, et ükski valitsus loobub raha tagasinõudmisest,“ tõrjus Ligi. „See on mõeldamatu, et Eesti maksumaksja hakkaks otsest kahju kandma. Kaos peaks Kreekas ikka väga suur olema, et teised riigid laenud andeks annaksid.“
Teisalt jõuab „kahjumi sissevõtmine“ erasektoris ringiga ikka riigi juurde tagasi, kui tegemist on Kreekale laenu andnud pankadega. „Pankade toetamine – see on üsna surnud ring,“ möönis Ligi. „Meie praegu seal mängus ei osale. Meie pangandus ei ole otsese löögi all. Aga muidugi me sõltume sellest üldisest keskkonnast,“ ütles Ligi.
Kust kõik see raha võetakse?„Praegu on ainult garantiide andmine. See raha ei tule riikidelt, see tuleb EFSFilt. Laenatakse AAA reitinguga turult kokku,“ selgitas Ligi. „Ja kui läheb ESMi (Euroopa püsiv kriisihaldusmehhanism, mis peaks jõustuma 2013. aasta keskelt - toim.) sissemaksmiseks, siis see toimub järk-järgult. Siis tuleb ilmselt ka laenata, aga need laenud ei ole võrreldavad üldise laenukoormusega, mis Euroopal on.“
Ligi sõnul liiguti eurogrupi eilsel kohtumisel edasi ka EFSFi võimendamise küsimuses, kuid lõpliku lahenduseni veel ei jõutud. Euroopa Keskpanga kaasamist see tõenäoliselt ette ei näe.
Kas EFSFi võimendamine võib Eestile tuua lisakohustusi?„EFSFi parlamentidelt küsitavad garantiisid ei olda suurendamas,“ ütles Ligi. „Samas nende võimendustega seoses tekivad uued juriidilised küsimused, mis võivad ka parlamenti puudutada. Sõltub, kuidas skeemid lõpuks vormistatakse. Kui läheb võimendamiseks, tuleb iseenesest sisuliselt koormust juurde.“
Mis saab siis, kui Prantsusmaa AAA reitingust ilma jääb? Kas siis kukub kogu kaardimaja kokku?„Loodame et ei kuku,“ ütles Ligi. „Siis on uus olukord. Midagi ilusat ei ole sellisel juhul.“
Täna jätkavad Brüsselis läbirääkimisi kõigi ELi riikide rahandusministrid. Peamine arutelude teema on pankade kapitaliseerimine. Homme on Brüsselis ELi valitsusjuhid ning tuleva nädala kolmapäevaks on kavandatud veel üks Ülemkogu, kust oodatakse varem juba selleks nädalavahetuseks lubatud kompleksset võlakriisi lahendust. Enne finaali tuleb ilmselt veel ka rahandusministritel kokku tulla.
„Otsused tulevad tasapisi. Midagi lõplikku veel ei ole,“ võttis Ligi kokku seisu laupäeva ennelõunal.
Seotud lood
Eelarve konsolideerimine ja võla vähendamine on enamikes Euroopa riikides ülimalt oluline, kuid samal ajal tuleb otsustavalt tegutseda majanduse tugevdamiseks juba ka lähemas perspektiivis, nendib ELi valitsusjuhtide tänase kohtumise lõppdokument.
Kreekale laenu andnud erasektori institutsioonidel tuleks vähemalt 60% neist laenudest maha kanda, et Kreeka võlakoorem 2020. aastaks riigile jõukohaseks muutuks ning euroala abipakett saaks jääda juulis kokku lepitud 109 miljardi euro tasemele, nendib nn troika raport, mida refereeris agentuur Reuters.
Kreeka olukorda hinnanud IMFi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga inspektoritest koosnenud nn troika tõdeb valmimis- järgus raportis, et Kreeka võlakoorem käib riigile üha enam üle jõu, mis ilmselt sunnib panku ja teisi erasektori laenuandjaid Kreeka võlgadest suuremat osa korstnasse kandma.
Euroopa püüded pühapäevaks plaanitud Ülemkogul euroala kriisi jaoks lõplik lahendus lauale panna on suure küsimärgi all – Saksamaa ja Prantsusmaa vahel valitseb olulistes küsimustes alles terav erimeelsus.
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.
Enimloetud
3
4
"Tarbimist on vaja juurde rohkemgi kui tootmist“
6
Ukrainat süüdistanud Trump võttis sõnad tagasi
Viimased uudised
President ei nõustu, et Ukraina on USA-le võlgu
President ei nõustu, et Ukraina on USA-le võlgu
President ei nõustu, et Ukraina on USA-le võlgu
- ST
Küberründed sagenevad
Hetkel kuum
"Tarbimist on vaja juurde rohkemgi kui tootmist“
Ukrainat süüdistanud Trump võttis sõnad tagasi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele