Kreeka vajab 60% võla mahakandmist

Salajasest raportist, mida euroala rahandusministrid reedel arutasid, saab alus läbirääkimisteks pankade ja muude erasektori investoritega, et kokku leppida nende osa suurus Kreeka uues abipaketis. Juulis nõustusid erasektori laenuandjad maha kandma 21% Kreeka laenude ajaladatud puhasmaksumusest. Kuid vahepeal on Kreeka majandusolukord halvenenud, struktuurireformide ja erastamise eesmärke pole suudetud täita ning olukord börsidel on samuti halvenenud. Nii tahavad euroala liidrid sõlmida erasektori kaasamiseks uue kokkuleppe, et lõviosa abikoormast ei jääks üksi euroala maksumaksja kanda.

„2020 aasta lõpuks on võlakoormat võimalik vähendada 120%-le SKPst, kui 50% võlast maha kanda,“ nendib raport, mille koostajaks IMFi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni inspektorid.

„Kuna kapitaliturud on (Kreekale – toim.) suletud, on jätkuvalt vaja suures mahus täiendavaid avaliku sektori vahendeid, hinnanguliselt 114 miljardit eurot,“ märgib raport.

Et võlga veelgi vähendada, on erasektorilt vaja suuremat panust. Näiteks selleks, et võlakoorem alaneks aastaks 2020 110%-le, tuleks vähemalt 60% sellest maha kanda ja/või abilaenu tingimusi veelgi leevendada, nendib raport. Sellisel juhul – kui kärbe on 60%, jääks Kreeka teine abipakett juulis kokku lepitud 109 miljardi euro piiresse.

Raport märgib, et kui jäädakse 21% juurde, siis tähendavad muutunud asjaolud seda, et kokku kasvab Kreeka abivajadus praegusele programmile lisaks aastaks 2020 252 miljardile eurole, sisaldades ka praeguste abilaenude pikendamise võimalust. See tähendaks, et Kreeka võlg jõuaks tipust läbi väga kõrgel 186% tasemel SKPst aastal 2013 ning kahaneks väga aeglaselt. Aastaks 2020 oleks võlakoorem vähenenud vaid 152%-le SKPst.

Raport prognoosib varasemate hinnangutega võrreldes Kreeka majanduse aeglasemat toibumist, kuna struktuurireformid võtavad arvatust kauem aega ning nii viibib ka neist oodatud kasu.

Kasvulootust on Kreeka majandusel alles 2013-2014. aastal.