Eelarve konsolideerimine ja võla vähendamine on enamikes Euroopa riikides ülimalt oluline, kuid samal ajal tuleb otsustavalt tegutseda majanduse tugevdamiseks juba ka lähemas perspektiivis, nendib ELi valitsusjuhtide tänase kohtumise lõppdokument.
„Lisaks viivitamatut lahendamist vajavate finantskriisi probleemide käsitlemisele on väga tähtis intensiivistada jõupingutusi jätkusuutliku ja töökohti loova majanduskasvu tagamiseks,“ seisab dokumendis.
Kesksel kohal on siin ELi ühise turu täiustamine. Dokument rõhutab vajadust veel selle aasta jooksul teenuste direktiivi täielik rakendamine liikmesriikides lõpule viia. Lisaks kutsub Ülemkogu Euroopa Komisjoni üles esitama kiiresti tegevuskava digitaalse ühtse turu lõpuleviimiseks 2015. aastaks, millega peaks oluliselt lihtsustuma e-kaubanduse ja online- teenuste piiriülene kasutamine. Need teemad on ka Eesti enda jaoks Euroopas prioriteediks seadnud.
Dokument rõhutab vajadust jätkata halduskoormuse vähendamist ning reeglite rägastiku harvendamist, mis teeks elu lihtsamaks eelkõige väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks. Samuti lubavad liikmesriigid, et arvestavad oma eelarvepoliitikas ja reformikavades komisjoni ja nõukogu soovitustega.
Kuna kriisiga on surve eelkõige abiprogrammi all riikide eelarvetele kasvanud, kuid samal ajal tuleks olemasolevaid vahendeid võimalikult hästi ära kasutada, kutsuvad valitsusjuhid komisjoni üles tõstma ELi struktuurifondide kasutamisel kaasfinantseerimise määra. Lisaks soovitatakse Euroopa Investeerimispangal otsida koostöös komisjoniga täiendavaid võimalusi Euroopa majandusse investeerimiseks.
Liikmesriigid lubavad teha tihedamat majanduskoostööd ning jälgida selle tugevdamiseks vastu võetud seadusi. „Euroopa Ülemkogu rõhutab oma otsusekindlust jälgida selle uue raamistiku rakendamist, et tagada selle täielik ja tulemuslik kohaldamine.“
Dokument kutsub valitsusjuhte tuleva nädala kolmapäevaks lõplikult kokku leppima pankade rekapitaliseerimist, milleks reedel ja laupäeval kokku tulnud rahandusministrid olulise eeltöö ära tegid. Need meetmed on oluline osa laiemast paketist, mille muud elemendid lepitakse 26. oktoobril kokku euroala riikide eraldi tippkohtumisel.
Cannes’is toimuva G20 riikide tippkohtumiseks valmistudes kutsus Ülemkogu üles jõulistele sammudele finantsstabiilsuse tagamiseks ja usalduse taastamiseks ning rahvusvahelise valuutasüsteemi reformimiseks ja finantssektori järelevalve tugevdamiseks.
Seotud lood
Reedel Brüsselis kogunenud euroala rahandusministrid kiitsid heaks Kreekale järgmise 5,8 miljardi euro suuruse laenuosa väljamaksmise.
Kreekale laenu andnud erasektori institutsioonidel tuleks vähemalt 60% neist laenudest maha kanda, et Kreeka võlakoorem 2020. aastaks riigile jõukohaseks muutuks ning euroala abipakett saaks jääda juulis kokku lepitud 109 miljardi euro tasemele, nendib nn troika raport, mida refereeris agentuur Reuters.
Eile eurogrupi koosolekul Kreeka olukorda ja maksevõimet arutanud rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et juulis Kreekale kokku lepitud abipakett räägitakse uuesti läbi ning ilmselt tuleb neil, kes Kreekasse n-ö raha tegema läksid, suurem kahjum sisse võtta.
SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul peaks pankade vastutust võlakriisi võlgade mahakirjutamisel toetama pehmendav mehhanism.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.