Ida-Euroopa majandused võivad krediidi osas kuivale jääda, kuna Lääne pangad fokuseerivad enese rekapitaliseerimisele.
EBRD andmeil kuulub umbes kolm neljandikku Ida-Euroopa pangandusturust Lääne-Euroopa pankadele nagu UniCredit ja Erste Group Bank, kelle kohalikud üksused saavad tõenäoliselt vähem toetust, see aga mõjutab krediidikasvu.2008. aasta eelne Ida-Euroopa buum on juba krediidikriisi tagajärjel halvendanud laenude kvaliteeti ja aeglustunud majanduskasv.
"See avaldab kindlasti mõju," ütles Barclays Capitali arenevate turgude makroanalüütik Christian Keller. "Kui teil on otseselt Lääne-Euroopa pankadega seotud pangandussüsteem ja Lääne-Euroopa pangad vähendavad finantsvõimendust, siis kasv Ida-Euroopas ei ole enam see, mis ta oli varem."
Tõusvad kapitaliadekvaatsusnõuded võivad Kelleri sõnul sundima panku muutma bilansse kõhnemaks. Euroopa Liidu liidrid otsustasid eile, et põhikapitalireservid peavad tuleva aasta 30. juuniks tõusma üheksale protsendile riskiga kaalutud varadest, olles eelnevalt kandnud maha valitsuse võlakirjade väärtuse.
Esimesel poolaastal on Ida-Euroopas laenukasv nõrgenenud, kasvades kolm protsenti EBRD jälgitaval 29 riigis, kusjuures pooltes nendest vähenes laenuraamat, viitas EBRD peamakroanalüütik Erik Berglof inflatsiooniga korrigeeritud numbritele.
Christian Kelleri sõnul on Lääne pangad valmis uurima iga tükikest oma bilansis ja nad võivad olla varasemast kergemalt valmis müüma tütarpanku ning vähem valmis pikendama laenutähtaegade saabudes laenusid.
Kuigi suurem osa Ida-Euroopas tegutsevatest pankadest on väikese Kreeka riskiga, on UniCredit, Erste ja Raiffeisen nende pankade seas, kes peaksid ootuste kohaselt tõstma kapitali normatiivide täitmiseks.
Seotud lood
Neljapäeva varahommikul lepiti Brüsselis kokku järjekordses eurotsooni päästmise kavas, mille kirjaliku variandiga saate tutvuda allpool.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ütles, et Kreeka vastuvõtmine eurotsooni 2001. aastal oli viga, sest Kreeka ei olnud tema sõnul siis selleks valmis. Siiski on Kreekat võimalik Sarkozy arvates päästa tänu kolmapäeval sõlmitud kokkuleppele.
Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel ei too otsus suurendada Euroopa finantsstabiilsuse fondi triljoni euroni Eesti maksumaksjale kaasa uusi kulutusi.
Ühelt poolt kirjutatakse küll midagi korstnasse, kuid teisalt räägitakse ju pankade rekapitaliseerimisest, kommenteeris SEB Panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”