Riskifondi juht ja The Gartmann Letter uudiskirja autor Dennis Gartman kirjutas, et Kreeka võlakärbe ei puuduta kõiki investoreid, mis muudab selle mõju nii väikeseks, et Kreeka ei muutu kunagi maksujõuliseks.
Paistab, et Kreeka valitsuse võlakirjade 50protsendine mahakandmine puudutab vaid eraõiguslike institutsioone, mistõttu avalikud valitsusinstitutsioonid kannaksid maha vaid 21 protsenti võlakirjade väärtusest. Nüüd on räägitud, et 150 miljardit eurot, mis on troika ja Euroopa Keskpanga käes, ei taba üldse mingi väärtuse mahakandmine.
Meie arusaamise kohaselt on Kreekal umbes 350 miljardit eurot võlga, mistõttu võlakärbe on väiksem, kui esialgselt arvatud, teatas ta. „Turuosalised olid läinud nädala lõpus veendunud, et lõpuks langeb Kreeka võlakirjade maht 175 miljardile eurole ning sellelt tasemelt võib ehk Kreeka muutuda aja jooksul fiskaalselt stabiilseks.
Nüüd paistab, et Kreeka võlakoormust kärbitakse vaid 275 miljardi euroni, mida on vähem, kui turul on arvatud. Sellel tasemel ei muutu Kreeka kunagi maksujõuliseks.
Dennis Gartman mõtteid vahendas John Mauldin oma uudiskirjas.
Seotud lood
See oli kohutav viga, et Kreeka erasektori laenuandjail tuli pool oma investeeringust korstnasse kirjutada, ütles täna Euroopa Keskpanga nõukogu liige Athanasios Orphanides.
Kreeka äkkuudis peaministri plaanist panna päästepakett referendumile on kukutanud võlakirjade hindu ja tõstnud tootluseid.
Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas ütles, et Kreeka otsus korraldada abipaketi osas rahvahääletus on radikaalne ja suitsidaalne samm, mis viib riigi kontrollimatu pankrotini.
Euroopa Liidu liidrid on kas otse või esindajate kaudu andnud üsna hävitavaid kommentaare Kreeka peaministri eileõhtusele otsusele korraldada Kreekas päästepaketi osas referendum.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”