Maksude analüüsimisel lähtutakse üldjuhul kolmest kriteeriumist. Esiteks riigile laekuvad tulud, millega kulutusi rahastada. Teiseks, mil viisil muudab üks või teine maks inimeste käitumist, ning kolmandaks, kuidas mõjutab maks ühiskonnas olevat majanduslikku võrdsust või ebavõrdsust.
Eestis on tegemata mitu vajalikku otsust, milleks aga napib riigikassas vahendeid. Toon näiteks lastetoetuste suurendamise. Ühelt poolt on tegu küsimusega õiglusest, sest kahtlemata on lastega pere kulutused oluliselt suuremad kui sama sissetulekuga lastetul perel. Teisalt on lastele paremate arengutingimuste loomine riigile investeering, mis on küll pikaajaline, kuid väga kõrge tulususega. Astmeline tulumaks on viis, kuidas koguda vahendeid, mida panustada tulevastesse majanduskasvu tagajatesse. Tuleviku edu võti ei peitu paariprotsendilises tulumaksu vähendamises, vaid võimekates inimestes, kes sirguvad arenguvõimalusi pakkuvas keskkonnas.
Parempoolsed poliitikud on üritanud üle 15 aasta kinnistada müüti, et astmeline tulumaks toob drastilised pöörded - inimesed ei soovi enam teenida, muutuvad laisaks ja lisaks pagevad välisinvestorid riigist. Esimese väite eelduseks on, et inimene ei tööta selle nimel, et oma sissetulekuid suurendada ning on nõus palgatõusust loobuma, et riik rohkem maksutulu ei saaks. Ei kõla loogiliselt.
Maailma praktika ei kinnita ka väidet, et investeeringute tegemisel on peamiseks kriteeriumiks sihtkohamaa madal tulumaks. Jõukamates riikides kehtib valdavalt astmeline tulumaks. See ei tähenda a priori kasvavat majandust. Pigem on kogutud lisaraha targalt kasutades võimalik majandust paremini teenida. Astmeline tulumaks suurendab ühiskonnas ka võrdsust: maksutulu kogutakse sealt, kust teda on mõistlikum koguda, ja ka maksukoormus jaguneb õiglasemalt.
Maksutõus. Sotsiaaldemokraadid peavad Eesti ees seisvate probleemide lahendamiseks vajalikuks viia sisse täiendav maksuaste - 26% tuluosale, mis ületab 1000 eurot kuus. See tähendab, et näiteks kuus 1200 eurot teeniv töötaja maksaks palgalt tulumaksu kokku 19,3%, kui arvestada tulumaksuvaba osa, maksumäära ja täiendavat astet.
Reformierakonna kirjeldatud tulumaksu astmete vähendamine Põhjamaades pole lähenemine mitte Eesti parempoolsetele, vaid hoopis sotsiaaldemokraatidele. Nimelt ei plaanita kusagil astmelisest tulumaksust loobumist, vaid mõnes riigis on kõne all olnud astmete maksumäärade vähendamine.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.