Noorte ja vihaste potentsiaal

Ehitusäri on muutumas inimeste äriks. "Üha enam loevad ehituses samad edutegurid kui pehmetes valdkondades, nagu näiteks teenindus ja teadus. Väheneb ühe inimese unikaalsete oskuste ja teadmiste osakaal. Oluliseks saab oskuste kokkusulatamine ühise eesmärgi saavutamiseks ja tegelike konkurentsieeliste tunnetamine. Viimase kümnendi hooned on ehitatud palju keerulisemalt ja nutikamalt kui varem," selgitas Astlanda Ehituse juht Jaanus Otsa.

Eeskujuna tõi ta Apple'i looja Steve Jobsi. "Jobs polnud ainuke mobiiltelefonide tootja, kuid millegipärast on meil kõigil iPhone'id taskus. Ta mõistis, et telefon pole vaid insener-tehniliste näitajate kogum, vaid tarbeese. Lihtne, aga geniaalne. Meie pole midagi sellist teha suutnud ning oleme selle kõrval küündimatud," märkis Otsa.

Ettevõtte tulemusi kommenteeris juht napisõnaliselt. "Meil on tõesti normaalselt läinud. Edu taga pole mingit maagilist põhjust. Ma ei saa avaldada ettevõtte edukuse saladust, kuna seda lihtsalt ei ole," sõnas ta.

"Majanduslanguse ajal mängivad rolli teised tegurid kui buumiajal. Oluline on meeskond, mis meil on tugev. Kasutame ära noorte ja vihaste tegijate potentsiaali. Meil on mitu inimest, kellest veel palju kuuleb. Näiteks Kajar Kruus, Kaupo Kolsar, Tiit Kõnd, Tarmo Lehtmets ja Hardo Sokk. Oleme loonud keskkonna, kus nad saavad areneda ja luua," lausus Otsa.

Edu põhiliseks võtmeks peab ta töökust, kuid ka mõõdukas kõhutunde järgimine on vajalik. See on aidanud ettevõttel otstarbekalt investeerida.

Loomingulisust piirab aga tellija. "Oleme sunnitud ehitama objekte, mida tellitakse ja mis oleks inimestele jõukohased," selgitas Otsa.

Ühtlasi kritiseeris mees teravalt linnaplaneerimise poliitikat, olles veendnud, et see vajab muutmist. "Me ei peaks kartma kaasata linnaplaneerimisse rohkem välismaist oskusteavet. Hea linnaplaneering ning elamuehitus on 21. sajandil konkurentsieelised, millest sõltub elukeskkond. Endiselt kummitab meid suurlinnade probleem, et punktist A punkti B jõudmiseks tuleb kulutada hulganisti aega. Kohale jõudes ei toimu seal suurt midagi," tõi Otsa välja valupunkte.

"Äripäeva peab lugema, aga The Economist ja Financial Times on sama olulised. Eesti on globaalsete protsesside mikroosake. Et teha siin õigeid valikuid, tuleb kursis olla maailmas toimuvaga," märkis ta.

Astlanda juhil on veel hulk ideid. "Pensionile ei kavatse veel keegi jääda. Selge on, et põlvkonnad vahetuvad. Naudin seda, kui näen, et mõni noor on minust targem ja tublim," sõnas ta.

Tuleviku pärast Otsa ei muretse. Seni on kenasti hakkama saadud ning see lubab tulevikku optimistliku pilguga vaadata.

"Minu konservatiivsuse või küündimatuse taga on peidus oluline elutarkus," märkis ehitaja, kellele on pakutud muid töid ja laienemist eksootilistele turgudele, kuid kes eelistab Eestis ehitada.