Kohus on õiglane, kohtutäitur aga mitte?

Kujutagem ette olukorda, kus vaidlused on vaieldud ja käivitunud on täitemenetlus. Siiani on riik või omavalitsus teie vara suhtes otsuseid langetades või trahve määrates teinud otsuse, mis enamasti on aktsepteeritav - kohtunikku tavaliselt ei sõimata ega ähvardata. Käsi hakkab rusikasse kiskuma siis, kui saabub kiri kohtutäiturilt.

Kohtutäituri amet on võrreldes teiste juristide ametitega (advokaadid, kohtunikud, notarid, prokurörid) ühiskonnas vähe tunnustatud. See hoiak on ka otseses seoses täiturite tegevuse edukuse ja tulemuslikkusega - mida paremini kohtutäitur tööd teeb, seda enam on rahulolematuid. Kohtutäituri ametialase edu näitaja on võlgnikelt "äravõetud" ja enampakkumisel ehk sundkorras realiseeritud vara arv, arestitud kontodelt laekunud summad, miinimumpalgaga ära elama jäetud kodanike arv. Kõik see loob kohtutäiturist südametu ametniku kujundi.

Kuid mündil on ka teine külg. Loetletud edunäitajad pole asi iseeneses, nad tulenevad kodanike tegevusest, mida riik peab seaduserikkumiseks. Ja mitte ainult riik, oma õigusi võib tunda riivatuna ka eraisik või ettevõtja. Loomulikult on igal rikkumisel oma põhjus - protest süsteemi vastu, juhuste kokkulangemine, hajameelsus, majanduskriis, teadmatus jne. Kas karistus on kõiki asjaolusid arvestav, ütleb kohus, trahvikviitungit täitev politseinik või piletikontroll, mitte kohtutäitur. Tema roll on teine.

Vajalik institutsioon nii riigile kui ka eraisikule. Mullu tõid kohtutäiturid nõuete rahuldamisega riigi tuludesse ligi 200 miljonit krooni. Kokku lõpetati nõude rahuldamisega mullu nõudeid enam kui 3,1 miljardi krooni ulatuses. Ehk siis: Eestis on 47 inimest, kes nõudsid kohustusi sisse summas, mis vastab 3,4% riigieelarve mahule.

Mitte sentigi maksumaksja raha. Sisulise töö kohtutäiturite tegevuse reguleerimiseks teeb ära avalik-õiguslik kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda, mida finantseeritakse vaid kohtutäiturite ja pankrotihaldurite liikmemaksudest. Jutud kohtutäiturite hiiglaslikust teenistusest kummutas aga elu ise, majanduskriis tabas täiturite büroosid täpselt samamoodi nagu tuhandeid Eesti ettevõtteid, kel tuli asuda ajatama oma maksegraafikuid ja inimesi koondada. Kohtutäiturid pole majandusväline institutsioon. Igaüks, kes pidanud bürood, koolitanud töötajaid, ostnud tarkvara, töötanud ebaõnnestunud tehingutega, teab, millest jutt.

Kohtutäiturid maksustatakse nagu FIEsid. Nii jääb 100eurose kohtutäituri tasu pealt pärast käibe-, sotsiaal- ja tulumaksu tasumist järele ca 42 eurot. Kohtutäiturid kuuluvad koos notaritega ka nende FIEde hulka, kes ei maksa oma riigimakse mitte miinimummääras, vaid oluliselt rohkem. Eelpool juba oli juttu sellest, et kohtutäitur on samuti oma büroo töötajate tööandja koos sellega kaasneva maksukoormusega.

Samuti puudub kohtutäituril võimalus valida meelepäraseid, suuremat tulu toovaid nõudeid, ta on kohustatud teenindama kogu nõuete portfelli, mis talle tema tööpiirkonnas pakutakse. Rahaliste nõuete täitmise kõrval peab tegelema ka elatise sissenõudmisega, väljatõstmistega, menetlusdokumentide kättetoimetamisega, lapse üleandmisega, pärandvara inventuuri tegemisega. Suurte rahaliste nõuete täitmine on enamasti seotud kinnisvara müügiga, kus tasu saamine sõltub kinnistu müügihinnast. Probleemideta täitemenetlus on pigem erand, tavaliselt satuvad kohtutäituri kätte menetlemiseks kinnistud, mille müük vabal turul pole õnnestunud ning koostöötahe võlgniku poolt puudub.

Kinnistu reaalse müügini korraldab kohtutäitur 7-12 enampakkumist, mille väljakuulutamine, dokumenteerimine, osapoolte teavitamine, nendele õiguste-kohustuste selgitamine, kirjavahetus, dokumentide vormistamine, kaebuste lahendamine, kinnistu huvilistele näitamine, enampakkumiste nurjumiste vormistamine on kulukas ja ajamahukas. Kogu see protsess võtab keskmiselt kokku umbes aasta.

Kohtutäitur ei saada teateid kiusu pärast. Enamasti ta ei tunnegi võlglast. Ta ei alusta ühtki menetlust lõbu pärast või kättemaksuks, vaid asja pärast. Seejuures vastutab täitur seadusest tulenevalt ametialase vea või seadusesätte valest tõlgendamisest tekitatud kahju eest kogu oma varaga. Tegemist on lihtsalt sellise ametiga, mis mõnele toob raha lapse kasvatamiseks, mõnelt jälle viib kalliks saanud korteri. Kõigil neil juhtumitel on aga oma, kohtutäiturieelne ajalugu.