Hakkepuidu nõudlus kasvatab Eestis puidu hinda

"Biokütused on Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel. Euroopa Liidus on biomassi kasutamine energeetikas selge arengusuund ja järjest enam peab puidutööstus arvestama Euroopa energiatööstusega," rääkis Arukaevu seminaril "Mets, puit ja majandus".

Leevendus võib tulla idast. Kui Venemaa liitub Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTOga, alanevad eksporditollid, eelkõige puidutollid, märkis Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso.

Tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi meenutas, et puidu hinnad hakkasid tõusma kohe, kui räägiti, et Narva jaamad tahavad minna suures osas puiduküttele. "Venemaal on väga kvaliteetset puitu. Kui WTOga liitumine jõustub, siis on Eesti kindlasti huvitatud sealt puidu toomisest," lausus Veskimägi.

Hakkepuidu helge tulevik. Rotterdamis käivitati novembri alguses Euroopa esimene biomassi börs, sest energiatootjad vajavad kindlat ja stabiilset turgu. Lätil on õigus ehitada uus 400 MW võimsusega ka biomassi kasutav elektrijaam, millel on Euroopa Liidu riigiabi luba. Soome alustas 2011. aastast biomassi kasutamise toetamist elektri tootmisel ning Taani on langetanud otsuse ehitada ümber kõik oma sütt kasutavad elektrijaamad, et neid saab kasutada ka 100% biomassi abil. "On ilmne, et Läänemere piirkonnas kasvab nõudlus hakkepuidu järele märgatavalt," tõdes Arukaevu.

Arukaevu sõnul on biomass muutumas elektritootmises standardseks kütuseks. Selleks et vähendada saastet ja säilitada tootmist, on Euroopas biokütustele osaliselt või täielikult üle läinud paljud fossiilseid kütuseid kasutavad elektrijaamad. Ka Eesti on Arukaevu sõnul sama valiku ees.

"Biomassi kasutamist energeetikas me peatada ei suuda - see on Euroopas selge kliimapoliitiline otsus. Ka Eestis on biokütuste kasutamine loomulik valik, sest sisuliselt on põlevkivi osaline asendamine biokütustega kiireim ja odavaim viis vähendada Eesti tootmises põlevkivi osakaalu ja sellest tekkviat saastet, leidis Arukaevu.

Vastuoluline Eesti. Arukaevu sõnul on praegu Eesti energiapoliitikas ilmselge vastuolu: Eesti on biomassi doonorriik, samas toodame endiselt üle 90% elektrist põlevkivist. Biomassi omavatest riikidest on Eesti riiklikus taastuvenergia arengukavas kirjas kõige väiksem biomassi kasutamise soov. "Me anname oma biomassi kui kõige odavama taastuvenergia allika teistele riikidele CO2 heitmete vähendamiseks. Ja kavandame seejärel oma taastuvenergia eesmärkide saavutamist kallimate tehnoloogiate ja energialiikide abil," tõi Arukaevu välja vastuolu.