Konkurentsitut ravimiturgu reguleerib usk ja liisk

Tule jumal appi, hüüatasid Eesti ravimituru monopoliseerijad 2000. algul, kui tekkis hirm, et uue ravimiseadusega võiks mõni seni kehtinud eesõigus kaduda. Tegelikkuses õnnestus ravimite müügi turg uute tulijate jaoks täiesti kinni keerata. Üksi jumala peale siiski lootma ei jäädud ja appi võeti mitu advokaadibürood ja tehti annetusi "poliitilisele altarile". Advokaadibürood koostasid ametnikele ja poliitikutele suunatud "jutustused", kus selgitati, kui oluliselt patsientide huvides on, et uusi apteeke turule juurde ei tuleks. Erakonnad olid aga rahul uute annetajate üle.

Alates 2005. aastast fikseeritigi seadusega, kui mitu apteeki võib Eestis olla. Sätestati sisuliselt vertikaalne integartsioon, mille järgi hulgimüüjad omavad otse või kaude enamust apteekidest. Haiglate jaemüügiapteegid keelati ka ära, kuna oli oht, et neid ei pruugi hulgimüüjad muidu enda omandusse saada. Kuna vahetevahel tekib ikkagi olukord, kus mõnda uude kaubanduskeskusesse oleks vaja apteegi müügiluba väljastada, otsustati selle õiguse omistamine anda jumala hoolde, kes liisu heitmise teel uue apteegipidaja valib. No kellel veel kui mitte taevalikul jõul on parimad teadmised, et teha õige haldusotsus. Liisk heidetud ja jumala otsus teada, saab ravimiamet haldusorganina otsuse ära vormistada. Selge, et kui ravimituru piirangute seadmiseks ilmalikke argumente napib, tuleb jumalalt abi küsida.

Jääb mulje, et ainuke, kes jumalasse ei usu, on konkurentsiamet ja tema juht Märt Ots, kes järjekindlalt "kraabib liiva" ravimituru monopolide vundamendi alt. (Praegu kuulub ligi 90% kogu Eesti ravimite turustamisest kahele ettevõtjale).

Eesti tark ja Euroopa rumal? Praegused ravimimüüjad aga jutustavad, kui ohtlikud on käsimüügiravimid ja kui rumalad on patsiendid, kes ei oska ravimitega kaasa pandud infot lugeda ega tea, kust nõu küsida, vaatamata sellele, et meil on isegi 24 tundi ööpäevas töötav tasuta perearsti nõuandetelefon, jne.

Mujal Euroopas, näiteks Soomes, Taanis, Rootsis, Norras, Bulgaarias, Hollandis, Poolas, usaldatakse inimesi märksa rohkem ja võimaldatakse neile ravimeid, sh ka näiteks suitsetamisest loobumise abivahendeid, osta nii kauplustest kui ka 24 tundi ööpäevas töötavatest ravimiautomaatidest, internetist ja isegi arsti enda käest (Šveits).

Eestis on aga ilmselt kõik need eelpoolnimetatud ravimimüügi viisid "kuradist" ja neid ei tohi mingil juhul kasutada, sest meie usk on selline. Paljud enam ei usu, mis ongi loogiline, sest Eesti inimeste usklikkus on EL üks madalamaid.