Vaba turg võib õiguskantsleri Indrek Tederi hinnangul osutuda elektri müügil edukaks, aga praegu vaba turgu veel pole.
Teder kutsub poliitikuid üles pöörama suuremat tähelepanu elektri hinda mõjutavatele teguritele, et avatud turu tekkel kerkiv hind tarbijaid hingetuks ei võtaks.
Väljavõtteid õiguskantsler Indrek Tederi kõnest tänasel Äripäeva energiakonverentsil:
"Ajakirjandusest on läbi jooksnud ka numbrid, kui palju tõuseb elektri hind, kui 2013. aastal elektri koguhinnas sisalduvat elektrienergia hinda ei reguleeri enam konkurentsiamet, vaid turg. Väidetavalt, ja need väited on tulnud ka Eesti Energia esindajate suust, ootab vabaturu tekkel meid ees 50% elektrienergia hinnatõus. Viimasel ajal on ajakirjandus korrektselt ka välja toonud, et see 50% tõus hõlmab ühte elektriarve komponenti ehk siis elektrienergia hinda. Koguarve suureneb elektrienergia 50% hinnatõusu tõttu ligikaudu 20%.
Riigil on vastutus tagada, et tarbijad saaksid mõistliku hinnaga elektrienergiat oma igapäeva elus tarbida.
Seda öeldes ei tauni ma kuidagi tehtud otsust avatud elektrituru kasuks ega ütle, et mõistliku hinna tagab igal juhul vaid hinna reguleerimine. Ma ei arva, et avatud turg on saatanast, kuigi ma tõden, et see ilmselt tõstab inimeste elektriarveid 20%.
Tõtt-öelda, kui reaalne vaba turg elektri tootmisele ja müügile ühel hetkel tekib, võib see osutuda edukaks, aga varustuskindluse tagamise seisukohalt ka vältimatult vajalikuks.
Vaba turu eelduseks on aga piisavate ühenduste ja ülekandevõimsuste olemasolu turuosaliste vahel. Kuid olen aru saanud, et täna ei ole Põhjamaade ja Baltikumi vahel piisavaid ühendusi elektrienergia vabaks liikumiseks ja eks seepärast ei räägitagi vabast turust, vaid avatud turust. Loota jääb, et 2014 valmib täiendav Eesti-Soome merekaabel (650MW) ja 2016 Leedu-Rootsi ühendus, mis tagavad Baltikumi, sh Eesti parema integreerumise ka Põhjamaade turuga.
Nii ei olegi minu soov kritiseerida avatud elektriturgu, vaid hoopis kutsuda riiki, poliitikuid pöörama suuremat tähelepanu elektri hinda mõjutavatele teistele teguritele.
Riigi tegevus ja poliitikute otsused energiapoliitika planeerimisel ning energiaküsimuste reguleerimisel jäävad elektri hinda mõjutama väga suurel määral ka peale 2013. aastat."
Seotud lood
Täna arutab riigikogu majanduskomisjon elektrituruseaduse muutmist, millega viiakse Eesti Energia rahandusministeeriumi haldusalasse.
Äripäeva seminaril "Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused“ uuris Äripäev, kuidas ettevõtjad suhtuvad sellesse, et EE tõstab hinda ja samal ajal võtab ka suuri dividende.
Äripäeva seminaril "Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused“ uuris Äripäev kuidas hakkama saada kiire elektri hinnatõusuga.
Äripäeva ja advokaadibüroo Glimstedt korraldatud konverentsil "Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused" rääkis advokaadibüroo Glimstedt advokaat Moonika Kukk, et elektrituru avanemise projektinimi võiks olla "Ühiskondlik kokkulepe".
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.