Äripäeva ja advokaadibüroo Glimstedt korraldatud konverentsil "Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused" rääkis advokaadibüroo Glimstedt advokaat Moonika Kukk, et elektrituru avanemise projektinimi võiks olla "Ühiskondlik kokkulepe".
„Ma väidan seda, et vastutuse võtmiseks on riik kohustatud võimaldama tarbijatele vastutuse võtmist, panustama tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kaasama tarbijad võrdväärse partnerina energiapoliitika kujundamisse ja kujundama energiaturu head tavad,“ ütles Kukk.
Kuke arvates peaksid tarbijad kaitsma oma õigusi ja huve, muutuma aktiivseks turuosaliste rühmaks ning olema nõudlikumad, et areng jätkuks.
Kukk rõhutas, et elektrituru avanemise projektinimi võiks olla "Ühiskondlik kokkulepe". „Me võiks kokku leppida, et kui varustuskindla, keskkonnasäästliku ja konkurentsivõimelise Euroopa energia siseturu loomine toimub tarbijate huvides, siis on see ühiskondlik kokkulepe, milles on kõigil osalistel õigused, kohustused ja vastutus,“ sõnas Kukk. Ta lisas, et vastasel juhul on energiaturu avanemine tarbijate jaoks tüüptingimustel põhinev ühepoolne tahteavaldus. „Elektrituru avanemist ei tasuks vaadata kui sündmust, vaid kui protsessi. Me kõik teame, et protsessi peaks juhtima projektijuht, aga kes on selle protsessi projektijuht?“ küsis Kukk. Ta soovitas, et alata aktiivne ühiskondlik debatt ja seda ka turuosaliste vahel.
„See müügiargument, millega turu avamist Euroopa Liidus läbi viidi, oli see, et konkurentsi suurenemisega alanevad tarbijate jaoks ka elektrihinnad,“ sõnas Kukk. Ta selgitas, et Euroopa Liidu riigid avasid elektrituru aastal 2004 ja kodutarbija jaoks avanes see aastal 2007. Eestis on aga elektrituru avanemise järel hinnad tõusnud, müügiargument, et hinnad lähevad alla, ei ole leidnud kinnitust, nentis Kukk.
Euroopa Komisjoni 2010. aastal avaldatud elektri jaeturu uuringu tulemustest selgub, et tarbijad ei ole teadlikud sellest, millised võimalused on neil avatud elektriturul, nad ei tea, mida küsida. Uuringu järgi on tarbijaid aktiivsed. „Nad ei ole aktiivsed, sest valitseb teadmatus. Mis tähendab, et neid peaks informeerima,“ selgitas Kukk. Näiteks ei saa tarbijad Kuke sõnul aru, millest elektriarve koosneb. "Millised on need kümme komponenti, tavatarbija jaoks jääb see arusaamatuks,“ märkis Kukk.
Seotud lood
Riik kutsub elektrimüüjaid sõlmima hea tahte koostöölepet, et aidata kaasa elektrituru sujuvale avanemisele 1. jaanuaril 2013 ning tagada elektritarbijate aus teavitamine.
Äripäeva seminaril "Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused“ uuris Äripäev, kuidas ettevõtjad suhtuvad sellesse, et EE tõstab hinda ja samal ajal võtab ka suuri dividende.
Äripäeva seminaril "Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused“ uuris Äripäev kuidas hakkama saada kiire elektri hinnatõusuga.
Tänasel Äripäeva ja advokaadibüroo GLIMSTEDT korraldatud konverentsil "Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused"rääkisid elektrimüüjad sellest, miks peaks just neid valima.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.