Leedu valitsus loobus rahamuredes ja riigistatud kommertspanga Snorase päästmisest ja taotleb viimase pankrotti.
Selline otsus võeti vastu peale seda, kui Leedu keskpank sai Snorase ajutise halduri käest aruande panga finantsseisu kohta.
Aruandest ilmnes, et loodetud 8 miljardi liti asemel oli pangal tegelikke varasid vaid 4,6 miljardit litti. Puudujääk tuli hapudest laenudest. Snoras pangal pidid olema raha ka fondides ja välispankade kontodel, kuid tegelikult panga raha neis ei hoitud.
Täna andis keskpank sisse Snorase pankrotitaotluse. Kohtul on aega 15 päeva, et teatada oma otsusest. Esmajärjekorras saaksid pankroti korral raha tagasi töötajad ja viimasena väikeaktsionärid.
Tähtsuselt teised pankrotivara tagasisaajad on kindlustatud hoiustajad, kelle raha on pangas 4,1 miljardi liti väärtuses. Kindlustatud hoiustelt tuleb tagastada raha kuni 100 000 euro väärtuses iga hoiustaja kohta 30 päeva jooksul.
Leedu majandusministeeriumi hinnangul võib panga tõttu raskustesse sattuda 30 ettevõtet, kellele valmistab panga lagunemine tõsiseid likviidsusprobleeme.
Snorase panga enamusaktsiad kuuluvad venelasest Vladimir Antonovile ja leedukast Raimondas Baranauskasele. Mehed peeti möödunud nädalal kinni ja vabastati 16. detsembrini kautsjoni vastu.
Seotud lood
Snorase Eesti filiaali eraisikutest klientide hoiused tagastatakse läbi SEB Panga. SEB on Leedu hoiuste ja investeeringute tagamise fondi poolt ametlikult kuulutatud klientide hoiuste tagastamise eest vastutavaks asutuseks.
SEB alustab neljapäeval kindlustushüvitiste väljamakseid AB Snoras Bankas klientidele, teatas ettevõte.
Eesti finantsinspektsiooni teatel ootavad nad Leedust täpsustavat infot, mis siis Snorasega ikkagi lahti on.
Eile hilisõhtul Leedu keskpangas lõppenud nõupidamisel otsustati jätta Snoras panga klientidele kehtestatud piirangud osaliselt veel jõusse. Vabaks anti esialgu vaid need vahendid, mis panga tegevuse peatamise tõttu ei jõudnud ülekannetena teistesse pankadesse.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.