Nädala lood. Päevad täis maksuüllatusi, briljante ja kahepalgelisi teadlasi

Läti uuriva ajakirjanduse telesaate “Neka personiga”, Leedu väljaande 15min ja Äripäeva uurimus näitas, et Lätis kutsub metsatööstus kuulama teadlasi, kelle uuringuid ise rahastab ning Leedus Euroopa pöördumisele allakirjutanute seas olid teadlased, kellel on sidemed lobiorganisatsioonidega.

Äripäeva ajakirjanik Kristel Härma kirjutas, kuidas ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.

Hoogsa harvesteritöö jätkumist pooldab ka koolkond Euroopa metsandusteadlasi, kes levitab metsandussektorile kasulikku sõnumit. Eestist istub sellel oksal punt maaülikooli teadlasi, kes põikles oma seisukohta Eesti ajakirjandusele selgitamast.

Metsafirmad räägivad kui ühest suust, et vanad puud enam süsinikku endas ei hoia, vaid paiskavad seda hoopis õhku. Ja liiga palju süsinikku õhus on see, mille vastu me kogu maailmas võitleme. Puithooned ja -tooted on need, mis süsinikku endasse talletavad, ütlevad metsafirmad ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

Nii tahetakse jätta tagaplaanile süsinikuvaru ehk see, et vanad puud ja eriti põlismetsad on need, mis juba endasse neelatud süsinikku kinni hoiavad. Lageraiega paiskub aga juba kokku kogutud süsinik puudest ja mullast suuresti õhku tagasi. Noored istutatud puud hakkavad seda otsast taas neelama.

Metsasektorile meeldib tugineda sellele, mida ütlevad teadlased, ent teadus on eripalgeline ja kuulatakse neid, kes uurivad rohkem metsa majanduslikku vaadet, mitte tervet ökosüsteemi.

Uurimusest pikemalt saab lugeda siit.

Veel mõni aasta tagasi Tahe Outdoorsi asutaja, Novaturase suuraktsionäri ja muidu eduka ettevõtjana tuntud Janek Pohla firmad langevad üksteise järel pankrotti, kirjutas Äripäeva ajakirjanik Stiine Reintam.

Pohla valdusfirma Rendez-Vous ja selle tütarfirma BBW on saanud käsutuskeelud ning alustatud on pankrotimenetlust. Detsembri algul kuulutati välja ettevõtjale kuuluva lemmikloomatoidu tootmisfirma Farmers Food pankrot.

Neli aastat tagasi oli Pohla suurim aktsionär Leedu börsifirmas Novaturas, kuid praegustel andmetel on ettevõtja osalus väiksem kui 5 protsenti – kuna nii väikeseid osalusi ei näe, võib see ka tähendada, et tal ei ole osalust enam üldse. Elu jooksul üles ehitatud Tahe Outdoorsist on Pohla samuti ilma jäänud.

Pankrotiteed sammuvatest firmadest saab pikemalt lugeda siit.

Sel nädalal ilmus Äripäevas kaks lugu, mis räägivad maksuüllatustest, mida investorid ja ettevõtjad seni suuremat ei teadnud.

Palju kõneainet andnud käibemaksukohuslase seaduste muudatustes saab lugeda siit. Nimelt loob uuest aastast rakenduv käibemaksuseaduse muudatus ettevõtte alt investeerivale investorile tobeda olukorra, kus väikese lisateenuse osutamise korral võib ettevõttele tulla kohustus hakata käibemaksu arvestama ja deklaratsioone esitama.

Seni on käibemaksukohuslaseks saamise loogika olnud võrdlemisi lihtne: ettevõte teeb mittemaksustatavat käivet — tegeleb pikaajalise üüri või näiteks aktsiate ostu-müügiga — ei muutu ka ettevõte ise käibemaksukohuslaseks, kui seda eraldi maksuametis ei registreeri.

Teenib aga näiteks lühiajalise üüriga või koolitustega üle 40 000 euro aastas, siis muutub ettevõte käibemaksukohuslaseks. Uuest aastast käikumineva käibemaksuseaduse tagajärjel see muutub.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets selgitas Äripäeva raadios, et seoses käibemaksudirektiivi muudatuste ülevõtmisega lisanduvad käibepiiri arvutusse nüüdsest ka kindlustus-, finants- ja kinnisvaratehingud. Välja arvatud juhul, kui need on täiesti juhusliku iseloomuga.

Ettevõtjatel kaob aga maksueelis ning riik sunnib ümbrikupalgaga patustajaid kõvasti rohkem maksma. Maksuamet saab ümbrikupalkade maksustamiseks ühe hoova juurde ning loodab sellega tuua riigikassasse igal aastal 1,7 miljonit eurot enam, kirjutas ajakirjanik Kristjan Pruul.

Tavaliselt tuleb ümbrikupalgalt tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu tagantjärele. Kui ümbrikupalga saaja pole tuvastatud, siis on sarnase väljamineku korral tegemist ettevõtlusega mitteseotud kulutusega ja maksta tuleb ainult tulumaksu.

Peatselt pole asjad aga enam nii, sest maksu- ja tolliametile antaks värske seaduseelnõuga võim nõuda sotsiaalmaks sisse ka isikustamata ümbrikupalga eest, ehk juhul, kui ümbrikupalga maksmise kahtlus on olemas, aga seda lõpuni ehk kuni ümbrikupalga saajani tõestada pole võimalik.

Näitena tõi maksuamet ühe menetluse, kus toitlustussektoris tegelev ettevõte oli teinud müüki 300 000 eurot, mis oli jäetud deklareerimata. Deklareerimata käibe alusel tekkinud sularahakassat kasutati ameti kahtlusel mitteametlike palkade maksmiseks.

“Hea, kui naine omale juveele lubada saab, aga neid kinkigu ikkagi mees!” Julia Šandral on Eestis ainulaadne elukutse: ta on personaalne juveelipoodleja.

Šandral on selja taga 15 aastat kogemust juveeliäri Grenardi tegevjuhina. Ühel hetkel otsustas ta, et laseb muutustel end juhtida, tegi Grenardis lõpparve, nautis veidi elu, kuniks juveelid kutsusid enda juurde tagasi. Nüüd tegeleb ta VIP-klientidega personaalselt, kirjutas ajakirjanik Linda Eensaar.

Personaalne juveelipoodleja ametist saab pikemalt lugeda siit.