Eile hilisõhtul Leedu keskpangas lõppenud nõupidamisel otsustati jätta Snoras panga klientidele kehtestatud piirangud osaliselt veel jõusse. Vabaks anti esialgu vaid need vahendid, mis panga tegevuse peatamise tõttu ei jõudnud ülekannetena teistesse pankadesse.
Alates kolmapäevast saavad kodanikud ja firmad Snoras pangast raha välja võtta mitte ainult pangakaardiga, vaid ka pangateenindustes, kirjutas Leedu Delfi. Tõsi, piiranguks jääb 500 litti päevas. Küll aga lubab Leedu riik, et elanike hoiused on kindlustatud summas kuni 100 000 eurot.
Eile õhtul kohtus Leedu keskpanga juhatus Snoras panga ajutise administratsiooni juhi Simon Frikliga. Kohtumisel osales ka rahandusminister Ingrida Šimonite ja peaministri nõunik Mikolas Majauskas.
Leedu keskpanga juhatus tegi Snorase ajutise administratsiooni juhile ülesandeks hiljemalt 23. novembriks esitada lõplikud järeldused selle kohta, kuidas jätkata panga tegevust. Lõplikud otsused hoiustajate, kreeditoride ja teiste klientide huve kaitsvate meetmete kohta lubab Leedu keskpank vastu võtta hiljemalt 24. novembril. Riiklikke investeeringuid pank aga kohaliku rahandusministeeriumi kinnitusel ei vaja, vahendas Bizness ja Baltija.
Panga reorganiseerimise raames kantakse kõik kindlustatud hoiused ja pangaarved üle uude riiklikku krediidiasutusse, mis edaspidi müüakse erainvestorile.
Snoras pank riigistati läinud kolmapäeval Leedu keskpanga nõudel, kuna avastati, et panga vara hulgas on 1 miljardi liti eest fiktiivseid välispankadesse paigutatud võlakirju. Leedu prokuratuur on alustanud asja uurimist.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood
Leedu keskpank peatas kolmapäeval, 16. novembril kommertspanga Snoras tegevuse ja määras pangale ajutise juhi.
Leedu valitsuse otsus Snoras pank riigistada on esimene kriis Balti panganduses pärast Läti Parex panga riigistamist 2008. aastal.
Snorase Eesti filiaali eraisikutest klientide hoiused tagastatakse läbi SEB Panga. SEB on Leedu hoiuste ja investeeringute tagamise fondi poolt ametlikult kuulutatud klientide hoiuste tagastamise eest vastutavaks asutuseks.
Eesti finantsinspektsiooni teatel ootavad nad Leedust täpsustavat infot, mis siis Snorasega ikkagi lahti on.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.