Euroopa Keskpank läks pankadele appi

Samas välistas keskpanga juht Mario Draghi resoluutselt igasugused JOKK-skeemid, kus keskpank aitaks euroala riikidel n-ö tagaukse kaudu oma võlgu rahastada.

„Euroopa Keskpank ei ole IMFi liige ning mehhanism, mille kaudu raha suunatakse ei tohi mööda hiilida sellest, et alusleping keelab keskpangal valitsuste rahastamise,“ ütles Draghi intressiotsusele järgnenud pressikonverentsil. Teist teed kui riigirahanduse korrastamine ja reformid ei ole.

Panga intressiotsust põhjendades möönis Draghi, et Euroopa majanduskasvu väljavaated on keskpanga septembrikuise prognoosiga võrreldes märkimisväärselt süngemaks muutunud. Nii otsustas panga nõukogu eile „keskpankurite jaoks tavatult elava debati järel“ euroala baasintressi määra juba teist korda järjest 0,25 protsendipunkti võrra kärpida.

Sellega on euroala baasintressi määr tagasi läbi aegade kõige madalamal 1% tasemel, kus see püsis 2009. aasta maikuust tänavu aprillini. Siis otsustas Euroopa Keskpank esimese suurpangana taas intressimäärasid tõstma asuda.  Draghi ametisse asumisele järgnenud kahe kärpega on need palju kriitikat pälvinud intressiotsused tagasi pööratud.

Panga uue juhi sõnul näitavad värsked prognoosid inflatsiooni taltumist, ehkki lähikuudeks jääb hinnatõus veel 2% piirist kõrgemale.

Üksmeelne eilne intressiotsus siiski ei olnud.

Euro käibeoleku aja jooksul täiesti pretsedenditu ja tähtsamgi kui intressikärbe, oli keskpanga eilne otsus pakkuda euroala pankadele piiramatus mahus fikseeritud intressimääraga erakorralisi likviidsuslaene kuni kolmeks aastaks. Tavaoludes ei ületa taoliste likviidsuslaenude kestus kolme kuud.

Ajal, mil pankadel on vastastikuse usaldamatuse tõttu tõsised raskused rahaturgudelt laenamisega, peaks selline võimalus neile oluliselt kindlust juurde andma ning rahakraanid ka firmade ja kodumajapidamiste jaoks lahti hoidma. See on oluline ja vajalik, rõhutas Draghi - väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvele langeb enam kui 60% euroala töökohtadest.

Lisaks leevendas keskpank laenutagatiste tingimusi ja alandas kommertspankade reservinõudeid, mis samuti süsteemi likviidsust lisavad.Euroopa valitsusjuhtidele oli eile samuti Brüsselisse Ülemkogule siirdunud Draghil selge sõnum - keskpank valitsuste rahastamiseks trikitama ei hakka, kuna alusleping ütleb selge sõnaga, et seda teha ei või. „Aluslepingu järgi on meie põhimandaat hinnastabiilsuse tagamine, mitte võlgade rahaks tegemine,“ ütles Draghi. Ehk teisisõnu - keskpank ei kavatse euroala riikide võlakirjade tugioste oluliselt suurendada.

Draghi sõnul vajab rahaliit uut tugevat kokkulepet, mis tugineb kolmele alustalale. Esmalt liikmesriikide majanduspoliitika, mis oleks suunatud majanduse konkurentsivõime tõstmisele ja stabiilisele rahandusele. Teiseks ranged eelarvereeglid ELi tasandil koos automaatsete sanktsioonidega, mis juba ennetavalt, ex ante, reegleid rikkuvad liikmesriigid korrale kutsuksid. Kolmanda samba moodustavad euroala stabiilsusmehhanismid, mis Draghi sõnul on praegu saanud liiga palju tähelepanu, kui arvestada, et probleemid johtuvad eelkõige kahest esimesest „sambast“.

Just praegu, neil tundidel, käib selle kokkuleppe ümberkujundamine. See aitab usalduse euro vastu taastada,“ oli Draghi euro tulevikus kindel.