• OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • 09.12.11, 08:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eelarvekokkulepe 23 ELi riigi vahel

Eile Brüsselis kogunenud ja täna Ülemkogul arutelusid jätkavad ELi liidrid jõudsid kokkuleppele eelarvereeglite karmistamises, kuid kõiki 27 riiki aluslepingute muutmiseks ühe mütsi alla ei saadud – nii tuleb uus kokkulepe riikidevaheline.
Uus kokkulepe läheb kaugemale kui tulevast nädalast jõustuvad uued karmimad eelarvereeglid, milles on kokku lepitud juba varem. Selle järgi ei või strukturaalne eelarvedefitsiit ületada 0,5% SKPst ning igal riigil tuleb paika panna „automaatne korrektsioonimehhanism“ puhuks, kui eelarve seatud piire ületab, vahendas agentuur Bloomberg.
Kokkuleppe kava näeb ette ka peaaegu automaatselt käivituvad sanktsioonid ning suurema sekkumise ühiselu reegleid rikkuvate riikide maksustamis- ja kulutamiskavadesse.
„Me loome euro jaoks uue eelarveliidu, mis on ühtlasi stabiilsusliit, kehtestades kõigi euroala riikide ja liituda soovivate riikide jaoks võlapiduri ning muutes sanktsioonid senisest automaatsemaks,“ ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel.
Euroala riigid otsustasid ELi aluslepingute muutmise asemel rangemad eelarvereeglid paika panna uues lepingus, mis jätab välja Suurbritannia ja Ungari. Rootsi ja Tšehhi otsustavad hiljem, kas uue kokkuleppega liituda.
Sellise lahenduse põhjustas Suurbritannia peaministri David Cameroni keeldumine aluslepingu muutusi toetamast, kui Suurbritannia ei saa vastu vetoõigust tulevaste finantsregulatsioonide üle. Cameroni sõnul võivad uued reeglid ohtu seda Londoni positsiooni Euroopa juhtiva finantskeskusena.
„Meie briti sõbrad esitasid vastuvõetamatuid nõudmisi,“ ütles Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. „Nad tahtsid finantsteenuste regulatsioonides omale erandit. Kuna me leiame, et just vähene reguleeritus oli kriisi põhjuseks, ei saanud me seda nõudmist täita.“

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele