Sven Sester: 2013. aastat määrab kevadine prognoos

Eesti Pank prognoosib 2012. aastaks Eesti majanduskasvu järsku aeglustamist. 2012. aasta riigieelarve põhjal prognoosib Eest Pank järgmiseks aastaks valitsussektori kulude kiiremat kasvu võrreldes majanduskasvuga, mis lükkab edasi koondeelarve ülejääki jõudmise ja võib tekitada ülepaisutatud ootusi. Seega Eesti Pank hoiatab valitsust, et 2013. aasta riigieelarve tegemine läheb keeruliseks.

Järgneb Sven Sesteri kommentaar:

Eesti on küll väike, aga tubli. Oleme õppinud nii enda, kui teiste vigadest. Mitmed poliitilised jõud on avaldanud aegade jooksul soovi suurendada hüppeliselt riigi võlakoormust ja laenata Eestisse suuremates kogustes raha, suunates selle siis nii investeeringuteks, aga ka lihtsalt avaliku sektori kuludeks.

Tänane koalitsioon on seisnud konservatiivse ja tasakaalustatud eelarvepoliitika eest ja nimel. Oleme endiselt seisukohal, et selline poliitika on edasiviiv. Ka Eesti Pank oma väljaöeldud arvamuses tõdeb, et riigi jooksevkonto on nüüd ülejäägis, ootused tulevikule on tagasihoidlikumad ja erasektori võlakoormus väiksem kui enne eelmist langust.

Majanduse konkurentsivõimele on hästi mõjunud tootlikkuse viimine palgaga suuremasse kooskõlla ning ka tööturu olukord on paranenud kiiremini kui Eesti Pank eeldas. Võib julgelt öelda, et Eesti majanduse vastupanuvõime väliskeskkonna halvenemisele on paranenud. Kuigi meie näitajad on olnud head, riigi välisvõlg väike ning inflatsioonitempo väheneb, oleme samas siiski osa Euroopa majandus- ja finantsturust. Oleme avatud majandusega ning paraku tuleb tõdeda, et Eesti jaoks oluliste väliskaubanduspartnerite majandusolukord on 2011. aasta teises pooles euroala võlakriisi tõttu märkimisväärselt halvenenud. Ka kogu euroala 2012 majanduskasvu prognoose on üle vaadatud ning varasema ligi 2% tõusu asemel, räägitakse täna juba 0,5-1%-st tõusust.

Siiski tahan 2012. aasta puhul märkida, et nii Vabariigi Valitsus kui ka hiljem Riigikogu menetledes järgmise aasta riigieelarvet, on järginud eelarve tasakaalule ette antavaid ja soovitatavaid nõudeid. Majanduskasvu baasstsenaariumi 3%-se kasvu puhul oleme 2,1% eelarvedefitsiidis ning kui peaks käivituma riskistsenaarium 1% majanduskasvu näol, siis jääks riigieelarve defitsiit kalkulatsioonide järgi endiselt alla Euroopas lubatud 3% piirmäära.

Järgmine aasta tõusevad pensionid 4,4%, taastatakse maksed II pensionisambasse, elavdatakse läbi investeeringute Eesti majandust ligi 1,25 miljardi euroga. Eelarve on tehtud makroökonoomiliste indikatsiooni alusel. Järgmine poolaasta annab ka indikatsiooni nii euroala kui ka Eesti majanduse arengust ning 2012. a. kevadise majandusprognoosi baasil saame teha juba kaugelevaatavamaid järeldusi 2013. a. kontekstis.