Baltika suutis oktoobris-novembris teenida kokku 1,1 mln eurose puhaskasumi, kuid võttis ühelt oma suuraktsionärilt ikkagi laenu, mis võidakse hiljem ümber mängida vahetusvõlakirjadeks või ka aktsiateks.
Baltika teatas novembri alguses pärast kolmanda kvartali 1,17 miljoni eurose kahjuminumbriga väljatulekut, et firma netovara seis on langenud alla Äriseadustiku nõude ehk on alla poole aktsiakapitali mahust (septembrikuu lõpus ulatus firma omakapitali maht 11,25 miljoni euroni ehk 44,3 protsendini aktsiakapitalist).
Reede õhtul raporteeris Baltika börsile et ettevõtte netovara seis on viimase kahe kuu jooksul taastunud ning vastab Äriseadustiku nõuetele.Rõivakaubandusketi sõnul on ettevõtte netovara seis paranenud tänu senini ootuspärastele neljanda kvartali tulemustele.
Firma sõnul andsid efektiivsuse kasvatamine ja tugev kulude kontroll koos heade oktoobri ja novembri müügitulemustega oktoobri ja novembri puhaskasumiks kokku 1,1 miljonit eurot. Samuti paranes finantspositsioon seoses ettevõtte ühe suurinvestori KJK Fund SICAV-SIF nõuete konverteerimisega omakapitaliinstrumendiks summas 0,25 miljonit eurot.Kahe eelpool mainitud sündmuse koosmõjul suutis Baltika tõsta netovara mahu 30. novembri 12,667 miljoni euroni, mis moodustab 50,5% aktsiakapitalist (ehk 0,5 protsendipunkti üle Äriseadustiku nõude).
14. detsembril 2011 toimunud koosolekul otsustas Baltika nõukogu teha ettepaneku 2012. aasta kevadel toimuvale aktsionäride korralisele üldkoosolekule vähendada aktsia nimiväärtust (mis praegu on Tallinna börsil üks kõrgeimaid ehk 0,7 eurot ning mis välistab ettevõttel lisaraha küsimise, kuna aktsia kaupleb kõvasti allpool nominaalhinda – toim.) ning väljastada kahe-aastaseid vahetusvõlakirju orienteeruvas mahus 1,5 miljonit eurot, väärtpaberi väljalaskehinnaga 0,3 eurot.
Lisaks allkirjastas 16. detsembril Baltika 1 miljoni euro suuruse laenulepingu fondiga KJK Fund SICAV-SIF. Varahaldusfirma KJK Management poolt hallatav fond võttis endale kohustuse antud laenuleping aktsionäride üldkoosoleku võlakirjade emiteerimist kinnitava otsuse korral vahetada konverteeritavateks võlakirjadeks. Kuni võlakirjade konverteerimiseni on laen tagamata ja kannab intressi 10% aastas.
Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et Baltika üks suuromanik on taganud kahe kolmandiku osas Baltika kevadise vahetusvõlakirjade emissiooni hinnaga (0,3 eurot väärtpaberi kohta), mis enam vähem võrdne Baltika praeguse aktsia turuhinnaga (aktsia sulgus reedel 0,317 eurol), kuid mis on siiski 57% madalaim hinnast, millega Baltika viimati uut raha ettevõttesse kaasas.Baltika müüs suvel toimunud aktsiakapitali suurendamise käigus 4,3 miljoni euro eest aktsiaid, hinnaga 0,7 eurot tükk, kaasates sellega firmasse juurde 3,01 miljonit eurot.
Kui kevadine emissioon läheb läbi võib Baltika 5 miljoni vahetusvõlakirja (mis võivad tulevikus konventeeruda investori soovil Baltika aktsiateks) tuua firmasse juurde täiendavad 1,5 miljonit eurot.
Seotud lood
Baltika suutis mõnevõrra väiksema müügipinnaga tänu Baltimaadele müügitulu suurendada, samas kui Ukraina ja Venemaa turgudel langus jätkus.
Baltika aktsia hind tegi börsi avanemise järel reedese positiivse uudise peale läbi 4,1protsendise tõusu.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.