“Ma olen nagu kilpkonn. Mulle meeldib tagasihoidikult vaadata, vahel kilbi all istuda ning mitte midagi teha,” räägib Lõhmus. “Tahan niimoodi kilpkonna moodi käitudes 200aastaseks elada.”
Nõnda omaette kilbi all istudes sünnivad Lõhmusel mõtted, mis esialgu jahmatavad. Juba Hansapanga algusaastatel olid tema ideed tolle aja kohta utoopilised.
Ajal, kui polnud veel kroonigi, soovitas Lõhmus tungivalt oma kaasvõitlejatel sotsialistlikust mõttemallist loobuda. Ta oli veendunud, et kogu panga töö peab käima arvutitega ja turge tuleb jälgida reaalajas.
Marslase mehistumine“Alguses oli Rain tuulepea, marslane, ebamaine, kosmosemees. Aga nüüd on ta täitsa normaalne inimene,” räägib Jüri Mõis, kes koos Lõhmusega 1990ndate algul Hansapanga asutas. Lõhmus tunnistab, et tal lähevad mõtted mõnikord nõnda uitama, et käimasolev tegevus ununeb sootuks. Näiteks on Lõhmus avastanud end koosolekutel raamatut lugemas.
Teisalt leiab Mõis, et Lõhmus on ajaga mehistunud.“Enne elas ta ideaalses maailmas, roosas pilves. Tal oli väga palju huvitavaid mõtted, aga kogu tema jutt tervikuna ei olnud praktiline ega maine. Nüüd on see praktilisuse ja maisuse probleem lahenenud,” sõnab Mõis.
Hansapanga müük oli valeLõhmus on ajas ümber hinnanud ka mõne olulise otsuse oma elus. Näiteks ei pea Lõhmus tagantjärele mõeldes õigeks Hansapanga müümist rootslastele. “Minu viga oligi see, et ma istusin natuke liiga palju seal Liivalaia majas. Käisin seal isegi lõunat söömas,” meenutab Lõhmus 90ndaid. “See isoleeris mu muust maailmast ja tol ajal puutusin tegeliku eluga vähe kokku.”Samas poleks Hansapanga müügita ilmselt sündinud LHVd, mis on Big Banki kõrval teine kohalikul kapitalil põhinev Eesti pank. Plaan on vara mahult kasvada Eestis viiendaks, praegu ollakse kümnendal kohal.
SiseinfoskandaalTeisalt on LHV põhjus, miks Lõhmus 2000. aastate keskpaiku suurtesse jamadesse sattus. Ameerika väärtpaberijärelevalve (SEC) koostas LHV vastu hagi, kus Lõhmust süüdistati selles, et ta oli tehingute tegemiseks kasutanud ebaseaduslikul teel hangitud infot. Vaidlus lõppes kohtuvälise kokkuleppega.“Mida iganes Ühendriikides teha, targem on alati hästi ettevaatlik olla. Sealne süsteem on hoopis teine. Kohtusse kaebamine on lihtne ja kohtus käimine väga kallis,” annab Lõhmus nõu. Ta lisab, et maksis USAs advokaatide töötasudeks miljon krooni kuus.
Jüri Mõisa arvates sattus Lõhmus USAs jamasse just selle sama marsluse tõttu – Lõhmus ei oska tihtipeale tegeliku maailma detaile märgata.“Ta jätab mingid väga reaalsed asjad hea konstruktsiooni juures arvestamata ja siis langeb midagi kaela,” ütleb Mõis. “USAs oli sama asi – ta ei teadnud, et nii ei tehta. Ta loeb küll raamatust, aga mingi asi jääb lõpuks tähelepanuta.”