Kohtutäitur sai reisi pärast noomituse

Järelevalvemenetluses leidis tõendamist, et sügisel 2009 Lõuna-Portugalis toimunud koolitusreis näis puhkusereisina. Kohtutäitur Tšapis oli nimetatud reisiga seonduvad kulud kajastanud oma ettevõtluskuludena ja arvestades tuvastatud asjaolusid, ei olnud selline tegevus eetiline, selgitatakse puhkusel viibiva justiitsminister Kristen Michali ülesandeid täitva kultuuriminister Rein Langi allkirjaga käskkirjas.

Reisil toimus väidetav koolitus mitteametlikus õhkkonnas seminari vormis kohtutäituritevahelise praktika ühtlustamiseks ja suhete parandamiseks, mille tarbeks eraldi koolitusruume ei renditud ning ametlikku registreerimist ja tunnistuste väljastamist ei toimunud. Koolitus toimus erinevates vabaaja veetmise kohtades nagu hotelli fuajee, buss, rand, õhtusöögilaud ja basseini äär.

Äripäev kirjutas eelmise aasta septembri lõpul uuriva loo, kuidas kohtutäiturid tegelevad maksupettusega, vormistades oma soojamaareisid koolitusreisiks.

Üheskoos reisimist koolituse nime all on kohtutäiturid harrastanud juba mitmeid aastaid. Sõit vormistatakse raamatupidamises koolitusena, et reisikulu saaks deklareerida ettevõtlusega seotud kuluna ja nii oma maksukoormust vähendada. Nendel reisidel käivad ka täiturite pereliikmed ja kohtutäiturite büroode töötajad

Kevadel lõpetas justiitsministeerium järelevalvemenetluse kohtutäiturite Mati Kadaku, Mati Roodese, Aive Kolsari, Õnne Pajuri ja Reet Rosenthali suhtes ettekirjutusega, sest nad korrigeerisid reisidega seotud kulude kajastamist oma maksudeklaratsioonides. Samuti mõjutas otsust ka täiturite kiri justiitsministrile, milles tunnistati, et tekkinud olukord oli kahetsusväärne ning see ei mõjunud positiivselt kohtutäiturite institutsioonile ning nende mainele avalikkuse silmis.

Tšapisele kraadi võrra kangema karistuse määramist põhjendas minister, et ühispöördumisega ühinenud kohtutäiturid on mõistnud, et nende tegevus ei olnud kooskõlas kohtutäituri ametile esitatavate eetiliste põhimõtete ja väärtushinnangutega. Kohtutäitur Terje Tšapis ei ole aga mõistnud oma teo tähendust ega aru saanud enda positsioonist ühiskonnas ning selle ametiga kaasas käivatest kõrgetest eetilistest nõuetest, mistõttu esineb kohtutäituri puhul suurem oht sarnaste rikkumiste toimepanemiseks tulevikus, kui seda on teiste kohtutäiturite puhul.

"Määratav distsiplinaarkaristus sunnib kohtutäiturit eeldatavasti hoiduma edaspidi tegudest, mis vähendavad või võiksid vähendada avalikkuse usaldust kohtutäituri ameti vastu. Noomituses väljendub justiitsministri etteheide kohtutäituri teole ja sunnib kohtutäiturit mõistma oma teo tähendust ja selle mõju oma ameti aususele ja usaldusväärsusele ning olema oma tegevuses edaspidi hoolsam," märgitakse käskkirjas.

Tšapiselt ei õnnestunud kommentaari saada, sest kuni 17. augustini teda büroos ei ole.

Ministeeriumile esitatud selgitustes ja vastuväidetes leidis Tšapis, et ministeeriumil puudub pädevus menetleda õigusrikkumisena vääritut tegu, mille sisuks on kohtutäituri raamatupidamise- ja maksuarvestuse täitmisele hinnangu andmine. Samuti märkis ta, et tema eesmärgiks ei ole olnud rikkuda maksuseadusi ega mistahes moel oluliselt vähendada avalikkuse usaldust kohtutäituri ameti vastu.

Kohtutäitur võib distsiplinaarkaristuse määramise peale esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul karistuse määramisest teadasaamisest.