Euroopa liidrid hoiatavad raskuste eest alanud aastal

Rootsi ei jää tormist räsimata. Ajalehes Svenska Dagbladet eelmisele aastale tagasivaate teinud Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt nimetas alanud aasta Rootsi suurimaks väljakutseks vastutustundliku majanduspoliitika jätkamist. “Jõudu vastu seista, kui kutsutakse üles kulutama teenimata miljardeid ning lubatakse kõigile kõike,” kirjutas Reinfeldt. “Oluline on hoida puhvreid, mis võimaldavad Rootsil vastu panna, kui ümberringi lõõtsub torm.” Reinfeldt möönis, et Rootsi on tänu riigi korras rahandusele paljude riikidega võrreldes paremas seisus, kuid probleemid Euroopas ei jäta mõjutamata ka Rootsi majandust. Majanduskasv aeglustub mulluselt 4,1%-lt tänavu 1,3%-le, töötus kasvab. Nii on Rootsi valitsusele alanud aastal kesksel kohal tööhõive kindlustamine – eelarves on ruumi majanduse ergutamiseks infrastruktuuriinvesteeringutega ning restoranide käibemaksu langetamiseks, mis peaks aitama hõivet hoida. “Kui kontroll majanduse üle käest lastakse, toob see kiiresti kaasa kõrgemad intressimäärad, vajaduse tõsta makse ning kärpida kulusid. Seda kogesime 1990. aastate kriisis. Seda kogeb praegu suurem osa Euroopast. See teeb majandusest poliitika tähtsaima teeema 2012. aastal,” märkis Reinfeldt.

Soome vajab häid sõpru. Soome president Tarja Halonen rõhutas uusaastakõnes nii Euroopa kui ka rahvusvahelise koostöö tähtsust. “Globaliseeruv maailm on muutnud meid üksteisest järjest sõltuvamaks. Ükski Euroopa riik ei ole nii suur, et see pikas perspektiivis majanduslikult üksi toime tuleks – rääkimata keskkonnaküsimusest, turvalisusest ja muudest laiematest teemadest,” ütles Halonen. “Nii pole vaja taga nutta läinud aegu, vaid õigem on püüda Euroopa koostöös tekkinud probleeme lahendada.” President väljendas muret solidaarsustunde vähenemise ja suurte tuluvahede kasvu üle, mis Haloneni sõnul pole “loodusseadus”, vaid kinni poliitilises tahtes. “Heaoluühiskonna toel suudame tagada inimeste võrdse kohtlemise ning kõigele lisaks hästi läbi lüüa ka rahvusvahelises konkurentsis.” Halonen kiitis häid suhteid naabritega – lisaks Põhjala riikide tihedale koostööle on Eesti liitumine Euroopa Liidu ja euroga kahte riiki veelgi lähendanud. Suhted Venemaaga on Haloneni sõnul muutunud mitmekesisemaks ja sügavamaks.

Läti pääses käenduse alt. Läti president Andris Berzinš ütles uusaastakõnes, et majanduskriis ja rahulolematuse kasv on loonud Lätis soodsa pinnase sisekonfliktideks ning hoiatas põhiseadusega eksperimenteerimise eest. “2011. aastal nägime eksperimenteerimist põhiseadusega, konstitutsiooniga. Seimi laialisaatmise otsus lõi juriidiliselt ja poliitiliselt ohtliku olukorra, mis siiski ei seadnud veel ohtu riiklust ning andis inimestele võimaluse otsustada. Ettepanek muuta vene keel teiseks riigikeeleks aga kätkeb juba seda ohtu,” ütles president. Läti valitsust kutsus Berzinš pingutama, et peatada inimeste väljaränne riigist. Läti peaminister Valdis Dombrovskis väljendas rahulolu tehtud tööga – vahetult jõulude eel sai läbi IMFi ja ELi abiprogramm ja range kärpekuur, millest inimesed on väsinud. Samas hoiatas peaminister, et taas kätte võidetud stabiilsus ja võimalus ise oma majanduse üle otsustada ei tähenda, et ohjad võib jälle lõdvaks lasta.

Merkel manitseb tihedamale koostööle. Saksamaa kantsler Angela  Merkel ütles uusaastakõnes, et kui Euroopa riigid tahavad euro püsima jäämist, tuleb selle nimel tihedamat koostööd teha. Võlakriisile praegu aga veel kiiret lõppu ei paista. “Ühisraha saab õnnestuda ainult siis, kui me Euroopas senisest tihedamat koostööd teeme,” ütles Merkel. “Kriisi ületamiseks on veel pikk tee minna ja me ei pääse tagasilöökidest, kuid lõpuks tuleb Euroopa kriisist tugevamana välja kui enne.” Kantsler hoiatas, et alanud aasta tuleb ilmselt raskem kui 2011. aasta. “Saksamaal läheb hästi, isegi kui pole kahtlust, et uus aasta tuleb raskem kui 2011. aasta,” ütles ta. Merkel õhutas, et Euroopa ei või unustada oma saavutusi. “Kõigist probleemidest hoolimata ei tohi me kunagi unustada, et kontinendi rahumeelne ühendamine on meie jaoks ajalooline kingitus,” ütles Merkel. “See on toonud meile enam kui pool sajandit rahu, vabadust, õiglust, inimõigusi ja demokraatiat.”

Prantsusmaal terendavad reformid. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy avaldas uusaastakõnes kahetsust, et 2011. aasta lõpul on prantslastel nii enda kui ka oma laste tuleviku suhtes veelgi ebakindlam tunne kui eelmise aasta alguses. “See kriis ei ole läbi,” nentis president. Uus aasta kätkeb aga riskide kõrval ka uusi võimalusi. “Kriis on tõsine, tingimused erandlikud, mis tähendab, et ka otsused peavad olema niisama kaalukad,” ütles Sarkozy, andes lähenevate presidendivalimiste ees mõista, et sooviks selle nimel tegutsemist jätkata “Eelkõige tuleb meil praegu prioriteediks seada usalduse taastamine, konkurentsivõime tõstmine ja reindustrialiseerimine, mis võimaldab meil luua uusi töökohti ja tõsta ostujõudu.” Absoluutne prioriteet on presidendi sõnul tööhõive ning juba sel kuul lubas president ametiühingutega kohtuda, et võimalikke reformikavasid arutada.

Igalt itaallaselt oodatakse ohvrit. Itaalia president Giorgio Napolitano kutsus itaallasi üles säilitama usku Euroopasse, manitsedes samas, et riigi pankroti ärahoidmine eeldab ohvrit eranditult kõigilt. “Praegu ei saa mitte keegi – mitte ükski ühiskonna grupp – jätta andmata oma panust riigi rahanduse saneerimisse, et vältida Itaalia pankrotti,” ütles Napolitano. “Need ohvrid ei ole kasutud. Ainult ühiselt suudame edasi minna ning anda radikaalselt muutunud maailmas tooni kui eurooplased.” President manitses, et riigil tuleb otsustavalt võidelda korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidmise vastu. “Meil tuleb kõigil aru saada, et pikka aega on riik kasvanud ja kulutanud liiga palju, mis on kasvatanud oluliselt ausate inimeste maksukoormat ning jätnud suured võlakohustused tulevastele põlvedele.”

Britid valmistuvad olümpiaks. Briti peaminister David Cameron tõstis oma uusaastakõnes esile mitut suurt sündmust, mis alanud aastal Suur­britannia rahvusvahelise tähelepanu keskmesse tõstavad. Toimuvad Londoni olümpiamängud ning kuninganna Elizabeth II tähistab 60 aasta möödumist Briti troonil. Majanduses tuleb aga raske aasta. “Inimesed muretsevad oma töökoha ja arvete maksmise pärast. Töö leidmine on eriti noortele muutunud raskeks. Hinnatõus lööb perede eelarve pihta,” möönis Cameron. Plaanis on käivitada mitu infrastruktuuri projekti raudteedest lairibavõrkudeni. Valitsus aga jätkab samal ajal ka defitsiidi vähendamist, mis “annab mõningast kaitset ränkade võlatormide eest, mis praegu euroala räsivad”. Samuti lubas peaminister ohjeldada City finantssektori “liialdusi”.