• OMX Baltic0,12%281,77
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn0,32%1 774,69
  • OMX Vilnius0,4%1 105,49
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,65%8 255,22
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,51
  • OMX Baltic0,12%281,77
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn0,32%1 774,69
  • OMX Vilnius0,4%1 105,49
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,65%8 255,22
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,51
  • 04.01.12, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soome mudel sööks töökohad

Soome Ametühingute Keskliidu juht Lauri Lyly soovitas Eestil luua Soome eeskujul kolmnurkse süsteemi valitsuse, tööandjate ja töötajate vahel (ÄP 16.12.). Lyly eksib väites, et Soome konkurentsivõime põhineb sellel, et ametiühingud on üks pool otsustajatest.
Soome kolmnurkne süsteem tähendab, et valitsus loovutab korporatsioonidele parlamendile kuuluvat võimu. See on ebademokraatlik ja vale. Rahvasaadikud kaebavad, et neile antakse otsustamiseks “kolmnurga” ette valmistatud halb seaduseelnõu, mida muuta ega parandada ei tohi, sest eelnõu elluviimine on eelnevalt tööturuorganisatsioonidega kokku lepitud. Tekib olukord, kus kolmandikku rahvast esindavad organisatsioonid pääsevad tegema otsuseid, mis puudutavad kogu rahvast.
Lyly väide ametiühingute saavutustest palgaerinevuste vähendamisel on arusaamatu: kui ametiühing määrab kõrge miinimumpalga, jäävad vähem tootlikud töötajad töötuks. Juhul, kui vaid kõrgepalgalised teevad tööd, on tõesti palgaerinevused väiksemad, kuid sissetulekute ebavõrdsus kasvab, kogutoodang väheneb ja töötuid on rohkem. Mõnedel hinnangutel juba iga 13. tööealine isik Soomes töötab tasuta erinevatel praktikakohtadel, sest pakkuda on vaid kõrgepalgalist tööd. Isegi liitudesse mittekuuluvad ettevõtted on sunnitud kõrgemaid palku maksma.
Kui Eestis oleksid Soome miinimumpalgad, oleks enamik eestlasi töötud. Samal ajal kui Eestis on olnud ametiühingud väga nõrgad, on eestlaste tootlikkus, kogutoodang ja palgad kasvanud mitu korda kiiremini kui soomlastel.
Soome tööturg on praegu küllaltki ebastabiilne. Tulevikuprognoose tehes tuleb suurtel ettevõtetel koondada töötajaid mitu korda aastas. Pikaajalised kollektiivlepingud ei võimalda kiiret reageerimist muutuvatele turutingimustele. Ametühingud ähvardavad väga kergekäeliselt streikidega ning ainuüksi ebaseaduslikke streike on aastas sadu. On olnud olukordi, kus liidud on ähvardanud sulgeda poole Soome bussi- ja lennuliiklusest, sadamad ja muu tähtsa taristu.
Töökohti kaob alati, kuid nende asemele sünnib uusi. Töökoha kaotust ja ebameeldivaid töötingimusi ei pea nii palju kartma riikides, kus on võimalik kiiremini uus töökoht leida. Mõnikord ihaldatakse Eestis liigagi palju põhjamaist heaoluriigi fenomeni – tihti selle maksumust ja tagajärgi hoomamata. Ei ole mõtet igatseda solidaarsust, mille abil võetakse Eestilt tema konkurentsivõime seepärast, et Soome paremini konkurentsis püsiks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.01.25, 13:00
Firmade müügihinda mõjutavad nii kriisid kui x-faktor
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele