Gaasi põhivõrgu müümisele vastu seisva Eesti Gaasi juhi Tiit Kullerkupu kinnitusel hindab riik nende võrku liiga odavaks.
Ehkki gaasi põhivõrgu hind on praegu lahtine, on konkurentsiamet välja öelnud, et võõrandamisele kuuluva vara hind võiks olla minimaalselt 120 miljonit eurot. "Eesti Gaasi aktsionäride hinnangul võib hind olla oluliselt suurem," seisab Eesti Gaasi juhi poolt valitsusele saadetud kirjas. Eesti Gaasi suuromanikud on Vene Gazprom, Saksa Ruhrgas ja Soome Fortum.
Valitsus soovib põhivõrku Eesti Gaasist eraldada. Gaasifirma on selle vastu ning peab lahenduseks, et põhivõrk on eraldi tütarfirmas, mille juhtimisse ja investeerimisotsuste langetamise kaasataks ka riik.
Ühtlasi pakub Eesti Gaas, et riik võiks põhivõrgu ostmiseks mõeldud raha kulutada veeldatud gaasi ehk LNG-terminali rajamiseks. "Eelnõu kohaselt on LNG-terminal ning ülekandeteenuse pakkumine eraldiseisvad ja teineteisest eraldatud tegevused. Seega saaks riik varade omandamiselt säästetud vahendid investeerida otse LNG terminali rajamisse või muudesse varustuskindlust otseselt suurendavatesse investeeringutesse (nt välisühendused)," teatas Eesti Gaas.
Valitsus otsustas täna jätkata Eesti Gaasilt põhivõrgu eraldamise protsessi.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas tänasel Valitsuse pressikonverentsil, et valitsuse otsus gaasivõrke lahutada on muna-kana probleem. Seda tehakse ikkagi selleks, et tekiks gaasiturg.
Torustike kuulmine Eesti Gaasile ei ole julgeoleku küsimus, teatas gaasifirma.
Eesti Gaasi juht Tiit Kullerkupp saatis 2. jaanuaril valitsusele kirja, milles põhjendab vastuseisu riigi plaanile sundida gaasifirmat põhivõrku maha müüma.
Võrgu omandil ja võrgutasul pole mingit seost, kummutab elektrivõrke haldava Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi maagaasiseaduse muutmise vastaste argumente.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.