Elering: võrgu omandil ja tasul pole mingit seost

Eesti Gaas teatas kirjas valitsusele, et nemad suudavad pakkuda lõpptarbijale hinda, mis on konkurentsivõimeline Eesti kohalike kütustega ja samal ajal on Euroopa Komisjoni andmetel pikaajaliselt olnud ja jätkuvalt on üks odavamaid Euroopa Liidus. "Sealjuures on meie lõpptarbija hind odavam riikidest, kus on läbi viidud ülakandesüsteemi täielik omandiline eraldamine. Seega tagab juba Eesti maagaasituru tänane struktuur tarbijale ülima hüve – kvaliteetse gaasi võimalikult madala hinnaga – ning alusetu on eelnõu kontrollimata hüpotees, et ülekandevõrgu täielik omandiline eraldamine võiks kaasa tuua lõpptarbija hindade täiendava languse," kinnitas gaasifirma valitsusele saadetud kirjas.

Järgneb Taavi Veskimägi kommentaar:Maagaasiseaduse muutmise seadusega tehtavad muutused gaasimajanduses on Eesti energiavarustuskindluse suurendamise seisukohalt olulise tähtsusega.

Direktiivi erandist loobumine süsteemihalduri omandilise eristamise osas on põhjendatud, sest globaalne gaasiturg on muutunud oluliselt enam Eesti jaoks võimalusi pakkuvaks. Seda tänu mittekonventsionaalse gaasi reservide kasutusele võtmisele, veeldatud gaasi transportimise võimaluste avardumisele, kliimapoliitika suundumustele, tuumaohutuse reeglite karmistumisele  jne.

Gaas primaarkütusena kogub populaarsust ja Eestis peab tekkima gaasiturg, mis võimaldab ilma liigse varutuskindluse riskita käsitleda gaasi kasutamisest tekkivaid võimalusi meie majanduses ja energeetikas laiemalt.

Sõltumatu gaasi põhivõrk on gaasituru arendamise vältimatu eeldus ja seega esimene samm laiemast meetmete paketist, mis tuleb rakendada. Eleringi positiivsele kogemusele tuginevalt on just iseseisev süsteemihaldur see, kes töötab suuresti välja turu arendamise edasised tegevused ja viib need ellu. Võrgu omandil ja võrgutasul pole mingit seost. Konkurentsiameti poolt 100% reguleeritud võrgutasu põhineb lihtsal mudelil, mille kohaselt ettevõtja põhjendatud tulukus arvutatakse konkurentsiameti poolt fikseeritud kaalutud keskmise kapitali hinna ja reguleeritud varade korrutisena.

Tekkinud teadmistele ja kogemusele tuginevalt näeme Eesti energiavarustuskindluse seisukohalt otstarbeka tulevikus elektri ja gaasi põhivõrgu koordineeritud arendamist ühe ettevõtte poolt, mis täidab otsest turuhuvi omamata kombineeritult nii avalikke kui ka eraõiguslikke ülesandeid.

Eesti Gaas: sõltumatust saab tagada ka teisiti"Meie hinnangul on eelnõu sätted, mis nõuavad ülekandevõrgu võõrandamist ja seeläbi rikuvad meie omandiõigust, läbimõtlemata ega põhine eelnõu mõjude sisulisel analüüsil," viitas Eesti Gaasi juht Tiit Kullerkupp valitsusele heakskiitmiseks saadetud uuele maagaasiseadusele.

Gaasifirma teatel on Euroopa Liit tunnistanud lisaks täielikule omandi eraldamisele ka teisi võimalusi ülekandevõrgu opereerimise sõltumatuse tagamiseks. "Seega on konkreetselt juhul eelnõu põhjendamisel kasutatud vananenud dokumenti, sest pole teostatud muid üldisi ega konkreetselt Eestit puudutavaid analüüse, mis õigustaksid eelnõus rakendatud täieliku omandi eraldamise mudeli sobivust ning vajalikkust Eesti tingimustesse. Vastavat analüüsi ei ole teostanud ka konkurentsiamet. Viited teiste riikide kogemusele on üldised ega põhjenda vastava meetme sobivust ja eesmärgipärasust Eestis," seisab kirjas valitsusele.

TaustaksSeoses arengutega globaalses gaasimajanduses tegi Vabariigi Valitsus Eleringile ülesandeks kujundada ettevõttes välja gaasialane kompetents ning analüüsida Eesti gaasituru arendamise võimalusi. Elering tellis selle aasta maikuus konkursi alusel ettevõttelt Pöyry Management Consulting (UK) Ltd analüüsi gaasituru liberaliseerimisega seonduvatest poolt- ja vastuargumentidest ning kava vajalike edasiste tegevuste osas. Kava koostamisel konsulteeriti ministeeriumide ja teiste riigiasutustega, samuti erinevate turuosalistega, sealhulgas Eesti Gaasiga.