Eesti Gaasi kiri valitsusele: meie seisukohti pole arvestatud

"Meie hinnangul on eelnõu sätted, mis nõuavad ülekandevõrgu võõrandamist ja seeläbi rikuvad meie omandiõigust, läbimõtlemata ega põhine eelnõu mõjude sisulisel analüüsil," viitas Kullerkupp valitsusele heakskiitmiseks saadetud uuele maagaasiseadusele.

Tema hinnangul on vale eelnõu seletuskirja väide, et eelnõu tegemisel on arvesse võetud ASi Eesti Gaas ja aktsionäride ettepanekuid. "Sisuliselt on meie olulisemad ettepanekud nii eelnõu kui sellega koos esitatud rakendusaktide osas jäetud kaalumata ning arvesse võtmata," märkis gaasifirma juht. Eesti Gaasi suuromanikud on Vene Gazprom, Saksa Ruhrgas ja Soome Fortum.

Kirjas ütleb Tiit Kullerkupp, et eelnõu põhjendused on ümber lükatud ka ASi Elering tellimusel Eesti maagaasiturgu analüüsinud väliseksperdi (Soome firma Pöyry) soovitustega.

Pöyry poolt novembris 2011 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tehtud ettekande kohaselt oleks ülekandevõrgu täieliku omandilise eraldamise kaalumine otstarbekas alles pärast seda, kui Eesti energiatootmises hakkaks suuremat rolli mängima maagaasipõhine energiatootmine, kinnitas ta.

"Ettekande järeldused ja Pöyry töö ise erinevad oluliselt Elering ASi poolt Pöyry analüüsile koostatud eestikeelsest eessõnast. Seega puudub tegelik vajadus ASi Eesti Gaas omandi sundvõõrandamisele sundimiseks," lisas Kullerkupp.

Eesti Gaasi poolt sel esmaspäeval valitsusele saadetud kirja kohaselt eirab eelnõu seletuskiri Pöyry analüüsi tulemusi ning põhineb üksnes Euroopa parlamendi 10. juuli 2007 resolutsiooni "Gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta" ning Euroopa Komisjoni 10. jaanuari 2007 analüüsi refereerimisel. Seejuures ei ole Euroopa Komisjoni analüüs seostatud Eesti olukorraga.

Gaasifirma teatel on Euroopa Liit tunnistanud lisaks täielikule omandi eraldamisele ka teisi võimalusi ülekandevõrgu opereerimise sõltumatuse tagamiseks. "Seega on konkreetselt juhul eelnõu põhjendamisel kasutatud vananenud dokumenti, sest pole teostatud muid üldisi ega konkreetselt Eestit puudutavaid analüüse, mis õigustaksid eelnõus rakendatud täieliku omandi eraldamise mudeli sobivust ning vajalikkust Eesti tingimustesse. Vastavat analüüsi ei ole teostanud ka konkurentsiamet. Viited teiste riikide kogemusele on üldised ega põhjenda vastava meetme sobivust ja eesmärgipärasust Eestis," seisab kirjas valitsusele.

Eelnõu põhjenduste puudumine ning vastuolu muude uuringutega muudab küsitavaks selle vastavuse põhiseaduse nõuetele ning rahvusvaheliste lepingutega investorite ees võetud kohustustele, teatas Eesti Gaas.

"Nendel põhjustel ei pea Eesti Gaas ega meie aktsionärid põhjendatuks eelnõus sätestatud täieliku omandi eraldamise lahendust," kinnitas Kullerkupp.

Ühtlasi tegi gaasifirma mitu ettepanekut, mis nende hinnangul võimaldavad liikuda edasi maagaasituru arendamisega eelnõuga soovitud eesmärkide suunas ning annavad riigile otsese sõnaõiguse maagaasituru arendamise ning vajalike investeeringute tegemise küsimuses.

Eesti Gaasi kinnitusel piisaks sellest, kui gaasi põhivõrk oleks eraldi firmas, mille nõukogusse võiks ettevõtte sõltumatuse tagamiseks kaasata riigi ja teiste turuosaliste esindajad. Nii tekkivat süsteemihaldurit kontrolliks riik.

"Põhivõrgu investeerimisplaan ning investeerimisotsused tehakse riigi eelkooskõlastusel ja järelevalve all, mis peaks tagama riigile piisava varustuskindluse ja energiajulgeoleku," seisab valitsusele saadetud Eesti Gaasi kirjas.

Gaasifirma kinnitusel on nende ettepanekute läbiminekul võimalik eelnõu eesmärkide täitmine ilma Eesti Gaasi ja tema aktsionäride omandiõiguse üliintensiivse rikkumiseta. Lisaks võimaldaks see vältida ülekandevõrgu varade müügist tingitud ülekandeteenuse tasude tõusu ning tagada avalike vahendite eesmärgipärasem kasutamine.

Tiit Kullerkupu allkirjastatud pöördumises kinnitab gaasifirma, et näeb varustusallikate mitmekesistamises olulist tuge maagaasi müügitegevusele, sest varustusallikate lisandumine vähendab potentsiaalsete klientide poolt ühest varustusallikast sõltumise tõttu tajutavat riski ning võimaldab seeläbi maagaasil saavutada suuremat populaarsust Eesti ja kogu piirkonna energiaturul. "Seetõttu oleme pidevates ja konstruktiivsetes läbirääkimistes kõigi Eestisse LNG terminali rajamist planeerivate investoritega," seisab kirjas.

Eesti Gaasi kinnitusel suudavad nad pakkuda lõpptarbijale hinda, mis on konkurentsivõimeline Eesti kohalike kütustega ja samal ajal on Euroopa Komisjoni andmetel pikaajaliselt olnud ja jätkuvalt on üks odavamaid Euroopa Liidus. "Sealjuures on meie lõpptarbija hind odavam riikidest, kus on läbi viidud ülakandesüsteemi täielik omandiline eraldamine. Seega tagab juba Eesti maagaasituru tänane struktuur tarbijale ülima hüve – kvaliteetse gaasi võimalikult madala hinnaga – ning alusetu on eelnõu kontrollimata hüpotees, et ülekandevõrgu täielik omandiline eraldamine võiks kaasa tuua lõpptarbija hindade täiendava languse," kinnitas gaasifirma valitsusele saadetud kirjas.