Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) kuulutas eelmise aasta keskkonnategijaks keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Tiiu Raia, keskkonnakirve pälvis teist aastat järjest majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Keskkonnakirves anti Partsile põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest. Samuti selle eest, et majandusministeerium ja maanteeamet kulutavad ressursse Saaremaa püsiühenduse protsessile, mille keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning mille sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega, teatas EKO. Samuti taunib keskkonnaühenduste koda keskkonnaameti aruande heakskiitvat otsust.
"Majandusministri vahetu eesmärk pole küll keskkonna eest võitlemine, kuid ta peaks looma tingimused lisandväärtust loovale, ressursitõhusale ja pikaajaliselt suutlikule majandustegevusele," selgitas EKO seisukohti Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm.
"Keskkonnareostusele pole põlevkivienergeetika puhul hinda pandud, samas kui taastuvenergeetika suund, uudsete keskkonnatehnoloogiate suunamine, rohelise ITK tegevused peaks olema senisest prioriteetsemad. Kui ministeeriumi ettevõtluspoliitika toetab vastutustundlikku ettevõtlust, siis tuleks vastutustundlikult suhtuda läbivalt kõikidesse otsustesse," lisas ta.
EKO liikmed soovivad nüriks ja kasutuks tehtud kirve Juhan Partsile sel nädalal reaalselt üle anda.
Aasta keskkonnakirve valimistel pakkus Juhan Partsile tugevat konkurentsi keemiatööstuse liidu tegevdirektor Hallar Meybaum fosfaate sisaldavate pesupulbrite propageerimise eest. Möödunud aastal keelustas sellised merd reostavad ained pesupulbrites Euroopa Parlament, mille tulemusena on Eesti pesupulbritootjad tagurliku käitumise tõttu sattunud raskustesse.
Keskkonnategija Tiiu Raia pälvis nimetuse pikaajalise pühendunud töö eest Eesti veekogude kaitsel. Raia töötas keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikuna, viies ellu teadmispõhist ja demokraatlikku veekaitsepoliitikat, kaasates otsustamisprotsessi eksperdid ja keskkonnaorganisatsioonid, teatas EKO.
Tema suunamisel on hiljuti Eestis paljud asulad ehitanud tõhusad reoveepuhastid ja põllumajandusettevõtted lekkekindlad sõnnikuhoidlad. Eesti on suutnud likvideerida enamiku nn HELCOMi valupunkte ja võtab tõsiselt ka eesmärki saavutada aastaks 2015 kõigi veekogude hea seisund. Tänukirja Tiiu Raiale andis EKO esindaja Kaja Peterson üle keskkonnaministri aastalõpu vastuvõtul.
Lisaks Tiiu Raiale olid keskkonnateo nominendid Gennadi Skromnov mullu EPLi Eesti Asjaks valitud looduskaamerate initsiatiivi eest ja Urmas Vahur Kurese loodushoiutalus pärandkoosluste taastamise, ohustatud liikide elupaikade loomise ja loodusväärtuste tutvustamise eest.
Keskkonnaühenduste koda annab aasta keskkonnateo ja -kirve tiitlit välja 2006. aastast. Varem on keskkonnateo tiitlit pälvinud Maidla vallavanem Enno Vinni, Eesti Päevaleht, Teeme ära 2008, teadlased Tarmo Soomere ja Ivar Puura ning presidendi abikaasa Evelin Ilves. Keskkonnakirves on antud Mailis Repsile, Tallinna linnavalitsusele, reformierakonnale, jäätmekäitlusettevõtetele Utileek ja Utileek Lõuna ning Juhan Partsile ja Tallinna kommunaalametile.
EKO on üheksat üleriigilist keskkonnaorganisatsiooni ühendav võrgustik, mis on tegutsenud kümme aastat. Koja liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Säästva Eesti Instituut, Eesti Ornitoloogiaühing, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing Sorex, MTÜ Läänerannik ja Nõmme Tee Selts.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti investorid on oodatud mitme põneva riigi kinnisvaraturule – ka Dubaisse. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annavad arendajatele põhjust rõõmustamiseks.