Euroopa vajab töökohti

Töötuse määr oli Saksamaal Eurostati viimastel andmetel novembris 5,5%, mis on poole väiksem euroala keskmisest ning madalaim näit kahe Saksamaa taasühendamisest alates.

Prantsusmaal seevastu on Sarkozy ametiajal veel miljon töötut juurde tulnud. Tööta on 9,8% tööealisest elanikkonnast.

Tuleb õppida teiste edulugudest. Vahetult enne jõule võõrustas Nicolas Sarkozy Elysée palees Pariisis Saksamaa endist kantslerit Gerhard Schröderit, kelle tööturureformid Agenda 2010 raames Saksamaa “tööturu imele” aluse panid. Järgimist väärt on Sarkozy arvates ka Saksamaa kantsleri Angela Merkeli esimese valitsuse otsus tõsta käibemaksu, mis võimaldas kärpida ettevõtete tööjõukulusid, vähendades nende panust sotsiaalkindlustussüsteemi ülalpidamisse.

Sel nädalal taas Berliinis kohtunud Sarkozy ja Merkel rõhutasid euro päästmiseks kulude kärpimise ja distsipliini tugevdamise kõrval ka majanduskasvu ja uute töökohtade loomise tähtsust ning lubasid selleski osas kuu lõpus toimuvaks Ülemkoguks ühised ettepanekud esitada. Riikidel tuleb õppida üksteise edulugudest, rõhutasid Merkel ja Sarkozy.

Kantsler Schröderile maksid reformid ameti, nelja kuu pärast Prantsusmaa presidendivalimistel osalev Sarkozy loodab näidata, et suudab tööturu paindlikkust tõstes riigi probleemidele lahendusi pakkuda.

Eesmärk töötajate säilitamine. Saksamaal rakendatud nn Kurzarbeit ehk lühendatud tööaja süsteem tagas, et töötus ei hakanud riigis kiiresti kasvama ka siis, kui majandus finantskriisis ekspordi järsust vähenemisest tõsiselt kannatas. Firmad ei hakanud massiliselt koondama, vaid säilitasid oma töötajad, kes omakorda leppisid lühema tööaja ja madalama palgaga. Viimast aitas osaliselt korvata riik.

Nii hoidsid firmad omale ka kvalifitseeritud tööjõudu, mida pole lihtne palgata, ning olid kohe valmis, kui nõudlus uuesti kasvama hakkas.

Holland käib Saksamaaga ühte jalga. Teine riik, kus töötuse määr on Euroopa madalamaid, on Holland. Sealgi on tööturg viimase kümne aastaga oluliselt muutunud. Kasvanud on osaajaliste või ajutiste lepingutega ning ise endale tööandjaks olevate inimeste hulk.

Saksamaal näitas statistikaameti hiljutine tööturu uuring, et taolised vähem kindlad töökohad andsid mullu kaks kolmandikku uutest töökohtadest.

Nn Hartzi reformidega vähendas Saksamaa juba pea kümme aastat tagasi ka töötu abiraha, mis ajendab inimesi otsima aktiivsemalt tööturule naasmise võimalusi. Sama on teinud Holland.

Mõlemad riigid tegid reformid ära veel n-ö headel aegadel, mil muu maailma majandus neid keerulisest ajast üle aitas. Praegu peavad paljud Euroopa riigid tööturgu reformima oluliselt raskemates oludes. IMFi ja ELi abipaketiga riikidest, mis peavad järsult kulusid kärpima, on Kreekas tööpuudus kerkinud juba 18 protsendile ning Portugalis 13,2 protsendile.

Iirimaa liigub positiivses suunas. Iirimaa üllatas see-eest detsembris töötuse kerge alanemisega 14,3 protsendile – riik tõmbas mullu ligi rekordiliselt välisinvesteeringuid, mis lõid juurde ligikaudu 13 000 töökohta. Ka palgad on hakanud kohanema – 2009. aasta tipust on palgad Iirimaal alanenud 4,7%.

Samas näitab detsembris avaldatud Eurostati statistika, et Hispaanias on palgad tõusu jätkanud, ehkki tööpuudus on Euroopa suurim, 22,9%. Möödunud aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv riigis kiirem kui Saksamaal, aastatagusega võrreldes 3,4%.

Hispaania uus paremtsentristlik valitsus lubab nüüd töötuse vähendamiseks agressiivseid reforme, et suurendada tööturu paindlikkust.

Sama plaanib Mario Monti valitsus Itaalias, euroala suuruselt kolmandas majandusruumis, kus töötuse määr kerkis novembris pooleteise aasta kõrgeimale tasemele veel enne, kui valitsus jõudis rakendama hakata oma ulatuslikku kärpekava. Majandus on juba languses ning ametiühingud koondavad ridu vastupanuks.

Uue rekordi lõi novembris Itaalias ka noorte tööpuudus, ületades 30% piiri. Hispaanias on see näit juba ligi 50%.

Rõhk noortele ja kutseharidusele. See on märk, et lisaks erikiiruselisele Euroopale on Euroopas kujunemas ka erikiiruseline tööturg – noored versus vanad. Kokku on Euroopas tööta ligi 9 miljonit alla 30aastast inimest, uus põlvkond, kes võiks olla uute ideede ja innovatsiooni allikas.

Siingi võiks vaadata, mida on tehtud Saksamaal. Õppida näiteks praktikasüsteemist, mis noori tööellu aitab. Või kuulata Rootsi tööandjate organisatsiooni Svenskt Näringsliv juhti, kes soovitab ajalehe Dagens Industri vahendusel parandada kutsehariduse kvaliteeti, tagada õpetatavate oskuste parem vastavus ettevõtjate vajadustele ning hoolitseda selle eest, et jäik palgasüsteem, mis kohe kõrge töötasu kehtestab, ei takistaks noorte tööturule sisenemist.

Eesti inimeste välismaal töötamine on normaalne

Kui euroliidu tööpuuduse keskmine protsent on 10,3, siis Eestis on see näitaja 7,4. Samas on Eestis tööpuudus ELi kõige kiirema tempoga kahanenud.Küsimustele vastavad tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ja volikogu aseesimees Jüri Käo.

Miks on Eestis võrreldes teiste ELi riikidega tööpuudus kõige kiiremini kahanenud?Veskimägi: Üks põhjus on selles, et meie eksporditööstus kasvas just 2011. aasta jooksul. Majanduskasv oli 8 protsenti ja oluline osa sellest oli ekspordil. Teine põhjus on selles, et statistika näitab arvel olevaid töötuid. Siin on väiksed käärid, sest andmed ei arvesta neid, kes enam ei ole arvel, aga kes ei ole veel tööd leidnud.Käo: Eestis on Euroopa Liidu kõige muljetavaldavam majanduskasv, selle prognoosi järgi peaksime olema ELi riik number üks. Oluline on see, et meie majanduskasv toetub eelkõige ekspordile, mitte laenuraha eest ühekordsetele ostudele, nagu oli buumiajal.

Kui suur on tõenäosus, et selle kiire tööpuuduse languse taga on hoopis teised riigid, nagu näiteks Skandinaavia maad, sest meie spetsialistid töötavad seal ja mujal?Veskimägi: Muidugi on Soome lähedus meile positiivne – kui pereliige töötab Soomes, siis saab ta nädalavahetusel koju tulla, aga kaugemalt, näiteks Iirimaalt niisama nädalavahetuseks koju ei tulda.Käo: Mina ei pea seda tõsiseks probleemiks. See, et Eesti inimesed töötavad välismaal, on normaalne. Eks nad enamjaolt tulevad ka tagasi ja selline protsess toimub kõikides riikides.

Kas meil võiks riik välja töötada poliitika, kuidas töötajaid hoida ja mitte võidelda suure tööpuudusega?Veskimägi: Ma ei nimetaks tööpuudust meie riigi kõige suuremaks probleemiks. Ettevõtete jaoks on praegu suurim probleem kvalifitseeritud tööjõu puudus. Üks põhjus on tõesti selles, et osa on ära läinud, aga meie haridussüsteem on loonud tingimused, et meil on palju töötuid. Haridusreformist oleme rääkinud üle kümme aasta ja sisuliselt mitte midagi pole juhtunud. Tööturu küsimus ei alga sellest, kas tööandja vallandab või lühendab tööpäeva, tööandja tulevik on selline, milline on meie haridussüsteem.Käo: Kindlasti on tööpuuduse vähendamise üks tegureid paindlik tööjõuturg. Eestis kehtib uus töölepinguseadus, mida on paljud kritiseerinud, aga see on üks oluline asi, mis vähendab tööpuudust. Mida paindlikum tööjõuturg, seda rohkem on töökohti.

 

Tasub teada

Euroliit ja töötus

Euroala töötus oli novembris 10,3%, mis on kõrgeim näit 1999. aastast. Euroalal oli tööta 16,3 miljonit inimest, ELis tervikuna 23,67 miljonit, mullusega võrreldes on töötuid lisandunud 723 000.Euroopa suurim töötus on Hispaanias 22,9% ja väikseim Austrias 4%.Saksamaa tööpuudus jõudis tipust läbi 2005. aastal, mil tööta oli 4,8 miljonit inimest. Eelmisel aastal oli Saksa tööturuameti andmeil töötuid keskmiselt 2,9 miljonit.

 

Üks küsimus

Kas meil on midagi õppida Saksamaa kogemusest?

Raul Eamets, majandusteadlaneEestit ja Saksamaad on mõttetu võrrelda, sest Saksamaal oli tööpoliitikaprogramm ajutiste ja lühikeste tööde puhul, mida riik finantseeris. Seetõttu on Saksamaa üks väheseid, kus tööhõive kasvas. Riik panustas hõive säilitamiseks üsna palju, just erimeetmetega.Kas Eesti riik peaks ka mõtlema välja mingisuguse poliitika tööjõuturu jaoks, et hoida töötajaid ja spetsialiste? Ma arvan, et töötukassa tegi selle raha juures, mis tema käsutuses oli, mõistlikud valikud. Kriisi ajal kanti raha koolituselt ümber palgatoetusteks, mis tähendab, et subsideeriti töökohti. See oli kriisi mõistes väga õige lähenemine. Töötuse vähenemine tuli kõrgelt tasemelt alla, edasipidi me sellist langust ei näe.Kas kriisi ajal spetsialistide koondamine ja vallandmine oli mõistlik või pigem oleks pidanud neid hoidma, sest nüüd on paljud mujal tööd leidnud? See on mõttetu arutelu. Kui me vaatame, millal palgakasv tootmise kasvust mööda läks, siis see oli aastal 2007. Ettevõtted pidasid suhteliselt hästi vastu, koondama hakati 2008 sügisel. Kui tootlikkus kasvab aeglasemalt kui palk, siis tuleb varem või hiljem inimesi lahti lasta. Mõnes mõttes on suur tööpuudus paratamatus.

 

Kommentaar

  Eesti tööturg on paindlik

Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomistSee on tõsi, et mitmes riigis, peale Saksamaa ka näiteks Soomes, doteerib riik lühendatud tööaja skeeme, mida ettevõtted saavad ajutise nõudluse languse korral kasutada. See võib esmapilgul tunduda suurepärane poliitikameede, kuid paneb maksumaksjale olulise lisakoorma. Tõhus abi on skeemist just ajutise majanduslanguse korral, ent kriisi hakul on pea võimatu ennustada, kui pikaks see kujuneb.Eesti tööturg on teiste Euroopa Liidu riikide kontekstis paindlik ja osalt tänu sellele on ka tööpuudus vähenenud teiste riikidega võrreldes kiiresti. Tööpuuduse vähendamise võti on töökohtade loomist toetav ettevõtluskeskkond, mille edendamist tuleks kindlasti jätkata.