Eeelmisel aastakümnel oli investeerimisega kokku puutunud inimestel popiks teemaks investeerimine Kesk- ja Ida-Euroopasse, kuna piirkond läheneb Lääne-Euroopa tasemele. Seda nimetati konvergentsiefektiks.
Praegu tundub, et konvergents hakkab toimima vastupidises suunas. Massiivselt üle võimete elanud Lääne-Euroopa elatustase võib hakata hoopis langema ja siis toimiks konvergentsiefekt teisiti. Omal ajal, kui valitses suur eufooria ja KIE aktsiafondid näitasid supertootlusi, jäi hüüdja hääleks kõrbes Soomes asuva Danske Marketsi analüütik, kelle nime olen kahjuks unustanud. Ta väljendas pessimismi ja ütles, et KIE ei saavuta kunagi Lääne-Euroopa elatustaset. Tema argumendiks oli see, et Saksamaa idaosa ei ole pika aja jooksul jõudnud Lääne-Saksamaa tasemele, vaatamata hiiglaslikule abile. Sama suurt abi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele ei tule mitte kunagi, kuna nii suurt raha ei ole olemas.
Nüüd näib üha enam, et rääkimata käimasolevast Euroopa valitsuste võlakriisist on veel suurem oht potenstsiaalsed pensionikohustused.
Kesk- ja Ida-Euroopa maad on valitsuste tasandil laenu võtmisel olnud konservatiivsemad (välja arvatud Ungari). Konvergentsi ootuses uhasid Lääne-Euroopa pangad laenuraha KIE eraisikutele ja ettevõtetele. Paistab, et pangad läksid liiga hoogu piiriüleste eksperimentidega. Nüüd näib, et näiteks Austria pangandusjärelevalve tahab nõuda oma pankadelt, et need piiraksid laenude andmist välismaal kuni 110 protsendini vastavate maade kaasatud hoiustest. Pärast krediiditulva tahab Austria jätta KIE majandused finantseerimiseta. Kas selle kohta ei peaks kasutama väljendit protektsionism ja seda suisa Euroopa Liidu sees, kus kapitali vaba liikumine on püha lehm? Eile pidid kohtuma Viinis 17 maa pangandusregulaatorid, et seda teemat arutada. Muidugi Ungari valitsuse hiljutised sammud näitavad, et mõiste eraomandi puutumatus ei ole veel kohale jõudnud, nagu ka võlaõigus. Mõni ime, et Austria tahab minimeerida naabermaa lolluste mõju oma pankadele.
Seotud lood
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.