Perearst on ettevõtja riigi soovil ja omaenda vabal tahtel

Amentikud saadavad patsiendile pidevalt signaale, nagu oleks maksumaksja ravikindlustusraha mõeldud ainult raviks. Tegelikult tuleb selle rahaga katta kõik tegevuskulud raviasutuses. Kui patsiendi meelest algab raviteenus hetkel, kui ta arsti kabinetis toolile istub, siis tegelikult tekib kulu tervishoius juba ruumide sisustamisel ning personali palkamisel ja koolitamisel. Tavaliselt peetakse edukat ettevõtet kiiduväärseks, sest ta oskab säästlikult majandada, aga kui tegu on arstiteenuse pakkujaga, siis muutub jutt kohe teiseks. Edukas oleks justkui see, kes kogu raha alati lõpuni ära kulutab, homsele mõtlemata. Hoolimata positiivsetest näidetest ei usuta, et on võimalik ühildada efektiivset majandamist ettevõtluses ja kvaliteetset meditsiiniteenust.

Ranged nõuded. Seaduse järgi on perearstid ettevõtjad ning selle kohaselt peab kindlustusselts, mille nimi on haigekassa, tagama inimestele esmatasandi arstiabi. Haigekassa ostab perearstist ettevõtja käest “paketi”, millesse kuuluvad nii perearstikeskuse ülalpidamine, personali palgad kui ka muu, mida ettevõte tegutsemiseks vajab. Lisaks sellele kuulub paketti muidugi ka raviteenus inimestele. Leping on piiratud summa peale ja kui perearst tahab näiteks keskust laiendada, tuleb seda teha oma raha eest. Perearstist ettevõtjate kritiseerijad jätavad alati kahjuks kahe silma vahele ka selle, et enne kui leping haigekassaga üldse kõne alla tuleb, peab perearst firma asutama, ruumid ülitäpsete ja rangete nõuete järgi sisustama, varustuse ostma, personali palkama ja olema täiesti valmis teenust osutama hetkeks, kui kandideerib haigekassa lepingule. Tegemist ei ole hädise kontoritoaga büroohoones, mis tuleb rentida ning laua ja tooliga sisustada. Tegemist on esmatasandi meditsiinikeskusega, mille perearst peab enda või panga raha eest kõigepealt looma. Minimaalne investeeringu suurus on 40 000 eurot. See raha tuleb aga hiljem ka tagasi saada, haigekassa seda kahjuks tagasi ei maksa.

Haigekassa ostab ka haiglatelt meditsiiniteenust, aga enamik haiglaid on eraomanduses, õigemini omavalitsuste omad, kelle jaoks efektiivne majandamine on samuti oluline. Seega peaks selge olema, et see on normaalne. Kui omanik majandab oma ettevõtet nulli piiril või kahjumiga, ei teki vahendeid arenguks. Võib-olla tuleb paljudele üllatusena, et arenguks haigekassa raha ei eralda (vähemalt mitte perearstidele). Kui arengut ei ole, tekib taandareng. Kas see on patsiendi huvides, et arstikeskuste tase langeb? Haigekassa lepingute sõlmimisel ei arvesta, kas keskust arendatakse või mitte, kas panustatakse patsiendi heaolusse ja personali arendamisse või mitte. Peame seda suureks puuduseks, sest võib tekkida kiusatus rahulduda kesise töökeskkonnaga, pakkuda perearstiteenust ebasobivates tingimustes ja ebapiisavalt koolitatud personaliga.

Perearst kui süsteemi alustala. Patsiendi jaoks on esmatähtis kvaliteetne teenus ja kindlus, et tal on hea arst, mitte lihtsalt kättesaadav arstiabi. Perearstikeskuste (loe: eraettevõtete) võrgustik moodustabki Eesti esmatasandi meditsiinisüsteemi. Selle on loonud ettevõtjad, perearstid,  mitte haigekassa või mõni muu asjapulkade ametkond. Võrgustikku arendab perearstkond, mille esindaja on Eesti Perearstide Selts. On asjakohatu, et riigis, kus esmatasandi meditsiinisüsteemi on loonud ettevõtjad ise, seda pidevalt kirutakse. Eesti esmatasand on saanud kuhjaga kaalukaid positiivseid hinnanguid ja on Euroopa meditsiinisüsteemis üks tugevamaid. Perearsti motiveerib rõõm, et patsiendid on rahul oma arstiga, et ettevõte on edukas, toimiv ja arenev, ja ka rõõm dividendide üle, kui ettevõte on tubli olnud. Ma ei taha õigustada dividende firmas, kus priorieet ei ole arstiteenuse kvaliteet, seal on väärtused paigast läinud. Kui aga arst on tööd hästi teinud, patsiendid rahul ja teenuse pakkumiseks loodud kindlaid töökohti, tuleb perearste tubli töö eest tunnustada. Sellal kui arstide äravool Eestist on pidev, on just eraettevõtjast perearst süsteemi kindel alustala. Kui Eestis on perearstide töötamise motivatsioon võimalus ise oma tööd korraldada ja selle eest korralikku tasu saada, siis patsiendi huvides on see, et arstid Eestist ei lahkuks, vaid tahaksid siin töötada.