Gild Arbitrage'i endise fondijuhi Tõnno Vähi sõnul on investoreil tõenäosus nädala alguses väärtusetuks hinnatud osakuväärtusega fondist raha tagasi saada suurem kui null.
"Tõenäosust midagi tagasi saada ei oska ma hinnata, aga see on kindlasti suurem kui null," ütles Vähk eile. Ta jäi napisõnaliseks ning andis mõista, et kuni fond tegevust jätkab, säilib lootus investeeringu teatud ulatuses tagasisaamisele.
Gild Arbitrage'i asutasid 10 aastat tagasi endine fondijuht Tõnno Vähk ja Gild Bankersi ekspartner Tõnis Haavel. Fondi tegemistes ja müügitöös osales aktiivselt ka Gild Bankersi partner Rain Tamm. Tänaseks on kõik kolm meest vastutuse üle andnud Tõnu Pekile, kelle püüd fond fööniksina tuhast tõsta kipub vägisi luhtuma.
Vähk, Haavel ja Tamm on otsustajate rollist taandunud osakuomanikeks - kõik nad on oma isklikku raha Gild Arbitrage'i investeerinud. Varasem fondijuht Vähk paigutas enda sõnul riskifondi lausa kogu oma kümmekonna aastaga kogutud säästud, kokku umbes 8 miljonit krooni ehk pool miljonit eurot.
"Eile oli riskikapitalifondi Gild Arbitrage investoritele hea päev,“ teatas 2009. aasta oktoobris pärast fondi tähtaja pikendamisele saadud heakskiitu osakuomanikele tollane fondijuht Tõnno Vähk. Esmaspäeval, kaks aastat ja kolm kuud hiljem teatas praegune fondijuht Tõnu Pekk samadele osakuomanikele, et fondiosaku puhasväärtus on 0 eurot. Selline on Eesti esimese riskifondi lugu.
Tõsi, Gild Arbitrage'i lugu pole veel päris lõppenud, kuid osakuomanike lootus kas või osa oma investeeringust tagasi saada on muutunud kaduvväikeseks. Võib öelda, et kõik sõltub sellest, kas Armeenia kaevandustest leitakse väärismetalle või mitte.
Seotud lood
Sügisel 2009 ei julgenud Gild Arbitrage'i fondijuht Tõnno Vähk ennustada, kui suur tõenäosus on riskifondi investoreil kas või pool oma rahast tagasi saada, kuid pidas seda reaalseks.
Gild Arbitrage'i fondijuht Tõnu Pekk teatas üleeile investoritele, et fondiosaku puhasväärtus on 0 eurot.
Riskikapitalifondi Gild Arbitrage osaku puhasväärtus hinnati äsja nulli. Vaata, mida arvasid investorid oma raha tagasi saamisest sügisel 2009.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.