Pärast finantskriisi pole Baltimaade aktsiaturud õieti veel jalgu alla saanud – kauplemiskäibed on nõrgad ning tehingute arv on kukkunud. Sellele vaatamata on eestlased võrreldes masueelse ajaga jätkuvalt tegevad lõunanaabrite börsidel aktsiatega kaubeldes.
Täpselt nädal tagasi kirjutasime Äripäevas, kuidas möödunud aastal jäi kauplemiskäive viimase 15 aasta madalaimaks. Loost selgus, et Eestis käib rahastamine vaid laenude kaudu ning Tallinna börs ja kogu Eesti kapitaliturg on varjusurmas. Probleem on selles, et kui jaeinvestorite hulk on säilinud, siis välis- ja institutsionaalsed investorid hoiduvad Tallinna börsilt.
Swedbanki maaklerteenuste juhi Andres Suimetsa sõnul oli läinud aastal üks väheseid positiivseid asju see, et väikeinvestorid ei hüljanud koduturgu.
Seejuures pole Eesti väikeinvestorid hüljanud ka lõunanaabrite börse, sest Leedus on ka kriisi ajal kauplemisaktiivsus püsinud üllatavalt stabiilsena, samas kui Lätis on Eesti investorite osakaal kahe aastaga kahekordistunud, kuigi börsi üldine kauplemismaht on olnud sisuliselt muutumatu.
Suimetsa sõnul pole aga lõunanaabrite turg mitte kõige aktiivsem. “Pigem vaadatakse kodubörsilt edasi Põhjamaade poole, kus on noteeritud paljud meie investoritele väga tuntud ettevõtted,” selgitas Suimets.
Leedus kahanes möödunud aastal tehingute arv üsna drastiliselt – võrreldes 2010. aastaga tehti 31% vähem tehinguid, kuid eestlaste osakaal hoopis tõusis. Kuigi eestlasedki tegid läinud aastal Leedus ligi 11% vähem tehinguid, siis terve börsi peale kasvas Maarjamaal väärtpaberikontot omavate investorite osakaal kõigist börsitehingutest 3 protsendipunkti, 12,4%ni.
Langus tuli isegi vaatamata faktile, et 2010. aasta lõpus otsustas Vilniuse börs üle minna eurodes arveldamisele, järgides Tallinna 2002. aasta sammu. Valuutavahetuskulud meie jaoks küll kahanesid, kuid vastupidiselt kohaliku börsi lootustele leedukad ilmselt seda uudist rõõmuga vastu ei võtnud. See kajastub tõenäoliselt ka tugevalt kukkunud kauplemismahus.
“Balti aktsiaturgu käsitleb eestlane üha rohkem ühtse turuna, eriti pärast Eesti eurole üleminekut ning Leedu otsust alustada kauplemist eurodes,” kommenteeris LHV maaklerteenuste juht Alo Vallikivi. Ta lisas, et aktiivsuse suurenemisest on praegusel hetkel raske rääkida, sest paraku on turgude käive igal pool tuntavalt kahanenud.
Kui Vilniuses kahanes kauplemismaht ligi kolmandiku ja Tallinnas viiendiku, siis Riias pole sellist tendentsi täheldada. Võrreldes aasta varasemaga Läti kauplemismaht hoopis kasvas. Seejuures on eestlaste tehingud Riia börsil kasvanud viimasel kolmel aastal, suurenedes 3,5 korda ja moodustades kõigist tehingutest 20,3%.
Üldiselt nähtub, et meie kohalikud investorid ei panusta kogu turu peale. Pigem valitakse välja konkreetsed ettevõtted, kelle tegemistega ollakse ka rohkem kursis. Lätis on kahtlemata populaarseimad aktsiad ravimitootjate Olainfarmi ja Grindeksi omad. Esimesega tehti möödunud aastal enim tehinguid (4571) ning Grindeksil oli Riia börsi suurim käive (10 miljonit eurot, mis moodustas kolmandiku kogu börsi käibest).
Leedus on eestlaste jaoks üks populaarseimaid ettevõtteid kohalik telekommunikatsioonifirma TEO LT, keda armastatakse eelkõige priskete dividendide pärast. TEOga tehti ka konkurentsitult enim tehinguid (20 012) möödunud aastal ning käibe poolest oldi teisel kohal. Populaarsete aktsiate hulgas on veel tuntud nimed nagu Snaige, Apranga või hiljuti põhja läinud Snoras.
Vallikivi sõnul kaubeldakse LHV kaudu eelkõige tuntud nimedega, näiteks TEO LT, Apranga, Grindeks ja Olainfarm.
“Aeg-ajalt kaubeldakse ülevõtmispakkumise saanud ettevõtete aktsiatega (Lifosa, Snaige), kui turuhind on madalam ülevõtmishinnast või kui oodatakse ülevõtmishinna tõstmist,” ütles Vallikivi.
“Kaubeldakse seega suuremaid ja usaldusväärsemaid dividendiaktsiaid või konkreetselt teenimisvõimalusi lubavaid aktsiaid,” lisas ta.
Käesolevasse statistikasse tuleb suhtuda teatud reservatsioonidega, sest Swedbanki Läti ja Leedu tehingud EVK andmetes ei kajastu. Seetõttu võib reaalne number oluliselt suuremgi olla, kuid tabelis toodud numbrid annavad pädeva suurusjärgu kindlasti kätte.
Tasub teada
Kes mida Lätis ja Leedus katab?
Swedbank: Apranga, City Service, Grindeks, Lietuvos Dujos, Linas Agro Group, Olainfarm, TEO LTLHV: Apranga, City Service, Grindeks, Latvian Shipping Co., Olainfarm, TEO LT
Seotud lood
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.