Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil paranes tarbija kehv kindlustunne viimase kuu jooksul. Järele andis ka hinnatõusuootus.
EKI jaanuari tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et perede (tarbijate) kindlustunne püsib küll alla pikaajalist (1992-2011) keskmist, kuid viimase kuuga paranes. Kindlustunde indikaator on jaanuaris -13 (detsembris -18 ning pikaajaline keskmine -10).
Paranemine toimus nii ootustes pere kui ka riigi majandusolukorra suhtes.
Hinnang tööturu arengutrendidele järgneva aasta jooksul viimase kuuga oluliselt ei muutunud (saldo detsembris 18, jaanuaris 17).
Tarbijate inflatsiooniootused natuke vähenesid (saldo detsembris 26, jaanuaris 21). Tarbijate hinnangul võivad hinnad järgneva 12 kuu jooksul tõusta 7% (novembris olid ootused 9% ja detsembris 8%). Tarbijate hinnangud ja prognoosid inflatsiooni tasemele on alati, võrreldes korrektselt mõõdetud tarbijahinnaindeksiga, ülehinnatud, kuid trendi näitavad päris hästi.
Perede rahaline olukord on viimase ajal püsinud suhteliselt stabiilne ja jaanuari olukord ei erinenud oluliselt eelmiste kuude seisust. Jaanuaris 38% peredest säästis, 51% tuli ots-otsaga välja, 11% elas kas varasematest säästudest või oli võlgades.
Püsikaupade ostuprognoos püsib kesine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.